Projektid

HEAK on aastate jooksul algatanud, juhtinud ja aidanud läbiviia erinevaid maakonna arengut toetavaid projekte. Lisaks oleme osalenud mitmetes omavalitsuste projektimeeskondades.

2016 aasta projektid

Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused

Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevus „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused".

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus osaleb aastatel 2015 – 2018 meetme toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ja elluviimisel sotsiaalministeeriumi partnerina. Meetme eesmärgiks on tööealise isiku hoolduskoormuse vähendamine ja/või erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule asumise võimekuse suurendamiseks.

Arenduskeskuse tegevused:

  • sotsiaalteenuste maakondliku kaardistuse koostamine;
  • analüüsi koostamine sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse osas perioodil 2016-2020;
  • arendusseminaride korraldamine kohalike omavalitsustekoostöö paremaks toimimiseks;
  • konsultatsiooniteenuse osutamine avatud vooru taotlust esitada soovivale kohalikule omavalitsusele või omavalituste liidule;
  • sisendi andmine teise taotlusvooru paremaks korraldamiseks. Esimese vooru projektide kohta info kogumine (kitsaskohad, ettepanekud jne) ja koondi koostamine sotsiaalministeeriumile. 

Koostatud maakondlikud analüüsid:

NB! Kohalikele omavalitsustele suunatud sotsiaalteenuste arendamine taotlusvoor on avatud!

Taotlusvoorude info
Määruse „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” taotlusvooron avatud 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2016 kl 17:00.
Taotlusvoorude läbiviijaks on SA Innove. Taotlusvoorude info leiab  http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused/2020/taotlejale/hoolekanne

Lisainfo:
Juta Asuja, projektijuht, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, 53328508, juta@heak.ee

Padise kloostrikompleksi arendamine

HEAK aitas Padise vallal taotleda toetust EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest "Padise kloostrikompleksi arendamine interaktiivseks külastuskeskuseks". EAS toetab projekti maksimaalselt 1 459 850 euroga. HEAK koostas taotluse ja teostatavus-tasuvusanalüüsi.

Turvalisem Harjumaa

Projekti raames

  • kaardistati koostöös omavalitsuste spetsialistide ja PPA esindajaga 22 Harjumaa omavalitsuse esmased kuluoptimaalsed videovalvet nõudvad piirkonnad, videovalveks sobilikud valvekaamerad koos valveseadmete optimaalse paigalduse, toite ja andmeside ühenduse võimaluste kirjeldusega;
  • Harjumaa 19le omavalitsusele tarniti läbiviidud avatud riigihankega paigaldamiseks ja PPA valvesüsteemi ühendamiseks kokku 104 kaheksat eri tüüpi valvekaamerat sh. ühishanke tulemusena osutus valvekaamerate tarne hind 36% eelarvestatust soodsamaks;
  • Omavalitsustele tarniti 80 valveala tähistavat silti paigaldamiseks
  • Teema süvendamiseks viidi läbi kolm seminari-koolitust omavalitsusjuhtidele ja valdkonna spetsialistidele ning käivitati sellekohane omavalitsuste ühistegevus.

Projekti tulemusena pandi alus ühtsele maakonna valvekaamerate jälgimissüsteemile sh senini hajusate avaliku ruumi jälgivate valvekaamerate PPA valvekeskusse ühendamisele ning eeldatakse olulist vargusjuhtumite ja isikuvastaste kuritegude avastamise ja ennetamise paranemist Harjumaal

Projekti toetas Siseministeerium.

Harjumaa ettevõtluse ja majanduse uuring

Harju Ettevõtlus ja Arenduskeskuse tellimusel ja tööülesande kohaselt on EL regionaalarengu fondi toel Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskusel (RAKE) valminud Harjumaa majanduse ja ettevõtluse uuring. Uuringu tulemuste esitlus ja tulemuste arutelu toimus 16 juunil Harju Omavalitsusmaja saalis. Arutelu modereeris TÜ RAKE juhataja Uku Varblane. Uuringu põhitulemused on avaldatud Harju Elu's "Harjumaa ettevõtlus peeglis", 22.06.2016







 

2015. aasta projektid

Aegviidu raudteepeatuse ühendamine erinevate liikumisviisidega

HEAK aitas Aegviidu vallal taotleda toetust raudteepeatuse ümbrusse kergliiklusteede ja parklate rajamiseks. Projekti rahastatakse läbi Euroopa Regionaalarengufondi.

Vasalemma-Rummu alevike ühendamine kergliiklusteega

HEAK aitas Vasalemma vallal taotleda toetust Vasalemma ja Rummu alevike ühendamiseks kergliiklusteega.
Projekti rahastatakse läbi kergliiklusteede toetusskeemi.
 

Säästva arengu edendamine Kosovos

2014. aasta projektid

Harju maakonna ühistranspordi arengukava 2025 koostamine

2014. aasta kevadest alates juhib Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Harju maakonna ühistranspordi arengukava 2025 koostamise protsessi. Arengukava koostamiseks kutsub HEAK kokku töökoosolekud  sisendi saamiseks.
Täpsem info protsessi kohta siin.

Harju maakonna strateegia 2025 uuendamine

2013.a. alguses algatas Harjumaa Arengunõukogu maakonna strateegia 2025 uuendamise protsessi. Strateegia koostamisest on möödunud 5 aastat, mistõttu on vajalik laiema diskussiooni algatamine. Selleks kutsutakse kokku 3 nõukoda. Strateegia kiidetakse eeldatavasti heaks kohalike volikogude poolt 2014.a. I pooles. HEAK on protsessi koordinaator.
Töökoosolekute protokollid ja esitlused leiab siit.

Ardu koolimajja tuletõkkeuste paigaldamine

HEAK aitas Kose vallal koostada taotlust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist toetuse küsimiseks. Toetuse abil paigaldati Ardu koolimajja tuletõkkeuksed.

2013. aasta projektid

Kose endise teeninduskooli rekonstrueerimine ja Kose kergliiklustee ehitamine

HEAK aitab Kose vallal ellu viia Kose endise teeninduskooli rekonstrueerimise ja Kose-Risti kergliiklustee rajamise projekte. Teeninduskoolist kujundatakse Kose Kultuurikeskus, kus asuvad Kose gümnaasiumi algkool, Kose lasteaia vanemad rühmad, kultuurikeskus, raamatukogu ja noortekeskus. Objekti valmimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

2012. aasta projektid

Aegviidu kergliiklustee

HEAK aitas taotleda Aegviidu vallal Siseministeeriumi kergliiklusteede programmist toetust kergliiklustee väljaehitamiseks. Kergliiklustee rajati koostöös Maanteeametiga, kokku ehitati 5,9 km kergliiklusteed läbi Aegviidu alevi. 

Lääne-Harjumaa omavalitsuste haldusvõimekuse tõstmine ja ühisteenuste arendamine

HEAK juhtimisel ja partnerluses käivitati Keila valla poolt esitatud arendus ja koolitusprojekt „Lääne-Harjumaa omavalitsuste haldusvõimekuse tõstmine ja ühisteenuste arendamine”, mille üldiseks eesmärgiks on Lääne-Harju piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine läbi tihedama halduskoostöö rakendamise projekti osaliste omavalitsuste - Keila, Saue ja Paldiski linnade, Harku, Saue, Keila, Padise ja Kernu valldade- tegevuses. Eesmärk kavatsetakse saavutada aktiivselt haaratud inimeste omavalitsuse piire ületavat halduse ning halduskoostöö arusaamade ühtlustamise, volikogude ja komisjonide liikmete ning ametnike ja spetsialistide omavahelise dialoogi ja koostöövõimekuse suurendamise ning analüüsil põhineva Lääne-Harjumaa ühisteenuste pakkumise ja/või –tegevuste koordineerimise ja haldusvõimekuse tõstmise halduskoostöö rakenduskava väljatöötamise kaudu.

Projekti tegevusi finantseeritakse põhiosas meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ raames Euroopa Sotsiaalfondist.
 

Noorsootöö kvaliteedi hindamine kohalikes omavalitsustes

Eesti Noorsootöö Keskuse korraldamisel viiakse Euroopa Sotsiaalfondi toel kohalikes omavalitsustes läbi noorsootöö kvaliteedihindamist. Noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli alusel viivad omavalitsused läbi sisehindamise ning ENTK komplekteerib vabatahtlikest koosneva välishindamismeeskonna. HEAKi konsultandid osalesid 2012.aatal viies omavalitsuses välishindajana - Keila vallas, Kose vallas, Rae vallas, Raasiku vallas ja Saue vallas.
Noorsootöö kvaliteedi hindamise projekti info on koondatult kättesaadav Eesti Noorsootöö Keskuse veebilehelt.

2011. aasta projektid

Harju maakonna turismi arengustrateegia 2025

HEAK juhtis turismistrateegia 2015 uuendamise projekti. Töörühmas osalesid  osalesid Harju maakonna turismiettevõtjad ja -asjalised, muuseumide juhid, omavalitsusüksuste arendustöötajad, EAS-i ja SA Põhja-Eesti Turism esindajad, Harju Maavalitsuse arendus- ja kultuuritöö spetsialistid ning turismieksperdina Ain Hinsberg.  uuendamisega HEAK oli projekti tehniline juht. Loe edasi.  Tutvu strateegiaga: Harju maakonna turismi arengustrateegia 2025.

Kohalike omavalitsuste arendustegevus ja ühistegevused

HEAK aitas taotleda toeust omavalitsuste jäätmehoolduskoostöö projektile, mille tulemusena asutati 2012.a. Harjumaa Ühisteenuste Keskus. Projekti kohta saab lugeda siit.

Novembris korraldas HEAK koos HOLi ja Harju Maavalitsusega kohalike omavalitsuste foorumi

HEAK koostas Harju maakonna peamiste arengudokumentide analüüsi. Analüüsi eesmärgiks oli anda sisend järgmise rahastusperioodi ettevalmistamisele ja samuti ettepanekud Riigikogu ja Siseministeeriumi halduskorraldustöörühmadele. Harju maakonna arendusdokumentide analüüs 2011 (pdf)
 

2010. aasta projektid

Ida-Harju Koostöökoja tööturu projekt

 2010-2011.a. aitas HEAK ellu viia Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonna projekti töötuse vähendamiseks ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise  suurendamiseks, mida toetati ESF meetmest „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“. Projekti eesmärgiks oli läbi kutsekvalifikatsiooni tõstmise ja tööjõu rakendamise kohapeal piirkonna töötust leevendada noorte ja keskealiste seas. Projekti kokkuvõtet saab lugeda siit.

Lääne-Harju Koostöökogu strateegia

HEAK aitas uuendada Lääne-Harju Koostöökogu Leader strateegiat ja meetmeid aastateks 2010-2013.
Vaata lähemalt www.vomentaga.ee

Kernu Hooldekodu TTA

HEAK koostas Kernu Hooldekodu teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Vaagiti läbi olemasolev olukord, koostati klientide prognoos, taristu uuendamise kava, turunduskava, tegevuskava ja finantsprognoosid 2015 aastani.

Omavalitsuste arengukavade koostamise toestamine

HEAK osales Harku ja Rae Vallavalitsuse uue arengukava koostamisel. Arengukavasid vaata www.rae.ee ja www.harku.ee  
 

2009. aasta projektid

Harjumaa mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel.

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liiduga algatas 2008. aasta lõpul projekti „Harjumaa mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel“, mida rahastati Norra-EMP regionaalprogrammi poolt.  Projekti otsesed eesmärgid on:

  1. omavalitsuste vahelise koostöö süvendamine ühiste teenuste väljaarendamiseks
  2. mittetulundusühenduste valmisoleku ja suutlikkuse tõstmine ning oskuspotentsiaali parem kasutamine avalike teenuste osutamisel

Projekti raames viidi ellu järgmised tegevused:

  1. Avalike teenuste delegeerimise olukorra uuring Harjumaal.
    Seisuga aprill 2009 on valminud Harjumaad hõlmav uuring, milles on välja toodud positiivsed ja negatiivsed näited omavalitsuste ja MTÜde koostööst ja kirjeldatud tulevikunägemusi. Uuringu kokkuvõtet on võimalik lugeda siit.  Detailse ülevaate iga omavalitsuse kohta eraldi leiate siit.  2011. a. täiendatud mittetulundustegevuse toetamise aluste kokkuvõtte leiab siit.
  2. Seminarid Harjumaa MTÜde ja omavalitsuste paremast koostööst ja võimalustest MTÜdele avalikke teenuseid delegeerida (6.05.2009 Kuusalu Rahvamajas, 14.05.2009 Keila Kultuurikeskuses). Toimunud seminaridest kokkuvõtet ja töögruppide tulemusi saate lugeda siit
  3. Õppereis Norrasse, Randabergi kommuuni sealse avalike teenuste delegeerimise temaatikaga tutvumiseks (toimus 2. - 5. juunil 2009). Kokkuvõtet õppereisist saate lugeda siit
  4. Koolitused avalike teenuste delegeerimisest. Toimuvad septembris 2009. Käsitletud teemad on lühidalt kajastatud ka projektitrükises, mille võib leida siit lehelt alates novembri algusest
  5. Projekti lõpuseminar. Toimus 30. oktoobril 2009.
  6. Projektitrükis, mis tutvustab läbiviidut ning tulemusi valmis oktoobri lõpus 2009. See kannab pealkirja "Kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel" on kättesaadav siin.  
     

Ida-Harju Koostöökoda Leader strateegia

HEAK aitas koostada Ida-Harju Koostöökoja Leader arengustrateegia. Strateegiaga ja toetusvõimalustega saab lähemalt tutvuda Ida-Harju Koostöökoja kodulehel www.idaharju.ee
 

Ida-Harju turismiobjektide ja - marsruutide väljaarendamise kava

Projekti üldiseks eesmärgiks on tõsta Ida-Harjumaa külastatavust ning mitmekesistada turismitoodete valikut unikaalsete turismiatraktsioonide väljaarendamise kaudu, samuti omavalitsuste omavahelise koostöö tulemusel ja koostöös turismiettevõtjatega saavutada piirkonna parem tuntus Eesti turismimaastikul. Projekti käigus kaardistati piirkonna turismiressursid ja hinnati turismiobjektide turismipotentsiaali, koostati investeeringute kava marsruutidega haakuvatest turismiobjektidest, mis vajavad lähiajal lisainvesteeringuid. Projekti partneriteks on Aegviidu vald, Anija vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Kõue vald, Loksa linn, Maardu linn, Raasiku vald, Rae vald, Viimsi vald ja Kadrina vald Lääne-Viru maakonnast. Valminud dokumendiga on võimalik tutvuda siin
 

Haldusreform

Lähtudes 2008 a. detsembris Glehni lossis toimunud haldusreformi teemalise konverentsi seisukohtadest ja „Harju maakonna arengustrateegia 2025“ strateegilistest eesmärkidest ning arvestades Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Urmas Arumäe ja Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Kaupo Reede ettepanekuid, moodustas Harju maavanem haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni  eesmärgiga  välja töötada 1. septembriks 2009 Harju maakonna haldusterritoriaalse korralduse reformi kava ja ettepanekud  haldusterritoriaalse reformi teostamiseks riigis tervikuna, arvestades sealhulgas Harju maakonna eripära - peamiselt pealinnaregiooniga seoses. HEAK ülesandeks oli raporti koostamise protsessi juhtimine ning töörühmade töö koordineerimine ning sidustamine. Valminud raportiga on võimalik tutvuda siin.
 

Harju maakonna arengustrateegia 2025

Harju maakonna arengustrateegia 2025 koostamine algatati 20. juunil 2007.a.  Harju maavanema korraldusega nr 1379-k. Sama korraldusega moodustati maakonna arengukava ja -strateegia koostamise ettevalmistamiseks ning juhtimiseks 12-liikmeline Harjumaa Arengunõukogu (edaspidi Arengunõukogu) kuhu kuuluvad Maavalitsuse, HOL-i ja Tallinna linna (kui suurima omavalitsuse) juhid. Harju maakonna arengustrateegia 2025 on dokument mille eesmärk on tagada Harjumaa stabiilne ja sihikindel areng. Vormilt on tegemist koostöökokkuleppega, mis allkirjastati 18. veebruaril 2009.a. Harju maavanema ja maakonna kohalikele omavalitsuste poolt.

Harju maakonna arenguvisioon aastaks 2025
Harju maakond on rahvusvaheliselt aktiivne, koostöö- ja konkurentsivõimeline pealinnaregioon läänemere piirkonnas, mida iseloomustavad tegus rahvas, kvaliteetne elukeskkond, dünaamiline ettevõtlus ja polütsentriline asustus. Harju maakond on elanikule armas ja külalist inspireeriv. Harju maakonnas sünnivad head arengud läbi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöö.

Visiooni aluseks on kolm strateegilist komponenti:
    TEGUS RAHVAS
    KVALITEETNE ELUKESKKOND
    TASAKAALUSTATUD RUUMIMUSTER

Visiooni elluviimise eelduseks on kolm olulist murrangut:
    Majandusstruktuuri muutus
    Polütsentrilise asustusstruktuuri väljakujunemine
    Rahvusvaheliselt aktsepteeritava piirkonna teke

Tutvu lõppdokumendiga: Harju maakonna arengustrateegia 2025 
 

2008. aasta projektid

Haldusreform - kas retoorika või reaalsus?

3. detsembril 2008.a. toimus Glehni Lossis haldusreformi teemaline konverents. Alljärgnevalt on ära toodud konverentsi ettekanded. NB! Tekstide kasutamisel vajalik autorile viidata.
„Haldusterritoriaalse reformi vajadusest“ Siim-Valmar Kiisler, regionaalminister
„Tasakaalustatud regionaalareng nõuab kiiret haldusreformi“ Värner Lootsmann, Harju maavanem
„Haldusterritoriaalsest reformist – illusioonideta“ Sulev Mäeltsemees, TTÜ, humanitaarteaduskonna dekaan, professor
„Kohalike omavalitsuste üksuste haldussuutlikkus Riigikontrolli auditite valguses“ Mihkel Oviir, riigikontrolör
„Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja finantsvõimekus"  Sulev Liivik, Rahandusministeerium, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja kt
„Haldusreformid Euroopas“ Garri Raagmaa, TÜ Pärnu Kolled˛i direktor
„Haldusreformid Põhjamaades“ Rivo Noorkõiv, Konsultatsiooni- ja Koolituskeskus Geomedia, juhatuse esimees
„PARAS – kohalike omavalitsuste ja avalike teenistuste struktuurireform Soomes“ Juhan Savander, Uusimaa Liit, peaspetsialist
„Muutuvad linnaregioonid ja väljakutsed halduskorraldusele Eestis“ Kadri Leetmaa, Tartu Ülikool, Välis-Eesti uuringute keskus
„Tallinna linn - omavalitsuse nägemus haldusreformist“ Toomas Vitsut, Tallinna Linnavolikogu esimees
„Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö perspektiivid ja vormid Harjumaal“  Urmas Arumäe, Harjumaa Omavalitsuste Liit, esimees
„Ühinemine või koostöö?“ Kalle Küttis, Viljandi maavanem
Konverentsi „Haldusreform – kas retoorika või reaalsus?” ankeetküsitluse kokkuvõte.
 

Peeter Suure merekondlustuste inventeerimine

Imperaator Peeter Suure Merekindluse (PSM) näol on tegemist unikaalse arhitektuuri- ja kultuuripärandiga. PSM oli osa suurest kindluste kompleksist, mis oli mõeldud Soome lahe riivistamiseks, et mere poolt kaitsta Vene impeeriumi tollast pealinna Peterburi. PSM oli selle kompleksi kõige suurem ja võimsam osa. PSM Eesti-poolne osa jääb Harjumaale, Soome-poolne osa keskusega Porkkala ümbruses laiub Helsingi ja Hanko vahel. Tervesse süsteemi kuulub erinevaid ehitisi Hiiu- ja Saaremaal, vähesel määral ka Lääne-, Pärnu- ja Ida-Virumaal. Soomes ja Venemaal on süsteemi kuuluvaid erinevaid kindlusekomplekse. Nii terve kompleksi kui ka PSM tervikliku säilitamise ja kasutuselevõtuga uutes funktsioonides pole seni tegeletud.
Antud projekti eesmärk on omavalitsuste koostöös tõsta pealinna ümbritseva regiooni atraktiivsust turismikohana, sest seni on turism olnud liialt Tallinna-keskne. Ühe visioonina näeme PSM objektide baasil Peeter Suure Merekindluse teemapargi väljaarendamist, mis oleks integreeritud Tallinna-lähedaste matkamarsruutidega. Projekti rakenduspiirkonnana nähakse järgnevaid omavalitsusi: Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kiili vald, Maardu linn, Paldiski linn, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Tallinna linn ja Viimsi vald. Kaaspartneritena näeme tulevikus Harju Maavalitsust, Keskkonnaministeeriumit ning Muinsuskaitseametit.
Kompleksi arendamine on tähtis mitmest aspektist:

1. Loodusliku mitmekesisuse säilitamine kompleksi territooriumil;
2. Unikaalse arhitektuuri säilimine;
3. Ajaloo teadvustamine;
4. Ehitiste taaskasutusse võtmine puhkemajanduslikul otstarbel.

I etapp. Eeluuring
2008. a. suvel valmis MTÜ Castellumi poolt uuring „Peeter Suure Merekindlustuste inventeerimine“, mille eesmärgiks oli

          - PSM objektide kaardistamine;
          - PSM objektide paigutamine GPS-meetodil;
          - PSM objektide üldine seisundi hindamine;
          - PSM objektide maaomandi küsimused.

Tulemused:
Reaalselt oli 4-st eesmärgist võimalik täita 3, kuna (maa)omandiküsimusi ei olnud  võimalik ettenähtud ressursside (aeg, raha) juures lahendada. Peamised põhjused olid:
- objekti suurus/ulatuvus – objekt laiub üle mitme erineva kinnistu, mis tähendab, et objektil on mitmeid omanikke;
- objekti omaniku/valdaja kontaktandmeid väljastatakse ainult põhjendatud juhul, praeguse uuringu käigus ei loetud töö teostaja põhjendusi piisavalt argumenteerituks, lisaks on omandisuhete selgitamise töömaht küllalt suur.

Järgmised etapid
PSM edasine arendamine on võimalik järgnevalt:
1) Ühisprojektina koostatakse PSM üldkontseptsioon, viidastamine, reklaammaterjalide tootmine jms (pehme projekt);
2) Kohalikud omavalitsused korrastavad võimaluste piires objekti(d) oma territooriumil (investeeringuprojektid).

PSM inventeerimise uuringu teostas MTÜ Castellum. Tutvu investeeringuaruande raportiga
 

Lääne-Harju Koostöökogu Leader strateegia

Leader-meede on Euroopa Liidu toetusprogramm aastast 1991, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas kohalike inimeste algatuste ning koostöös ettevalmistatava ja rakendatava piirkonna arengustrateegia kaudu. Leader-meetme üldeesmärk on kohaliku algatuse edendamine, aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Leader-meede on täiendav toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks ning piirkonna koostöö suurendamiseks. Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus aitas Lääne-Harju Koostöökogule koostada Leader arengustrateegia. Tutvu dokumendiga: Lääne-Harju Koostöökogu Leader strateegia 
 

2007. aasta projektid

Koolide tervisenõukogude projekt

HEAK osales koolide tervisenõukogude projekti juhtimises. Projekti raames valminud dokumendid: 
Koolide üldhinnang
Lisa 1. Koolide intervjuude kokkuvõte
Lisa 2. Koolide tagasiside lehtede kokkuvõte

Lääne-Harju turismiobjektide ja- marsruutide väljaarendamise kava

Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava koostamisel 2006/07. aastal olime koos Reimann Retked OÜ-ga partneriteks Keila Linnavalitsusele.  Projekti viidu ellu EAS-i Piirkondliku arengu kavandamise programmi toel. Projekti eesmärgiks oli tõsta Lääne-Harjumaa tursimipotentsiaali läbi kohalike omavalitsuste koostöö turismiobjektide ja -marsruutide planeerimise.  See on ühine visioon ja kava, kuidas efektiivsemalt kohalikke turismiressursse kasutada, et piirkond oleks turistidele rohkem nähtav. Projekti käigus on tõhustatud piirkonna omavalitsuste vahelist turismialast koostööd ning omavalitsuste ja turismiteenusepakkujate vahelist koostööd.
 Projekti tegevuspiirkonnaks on Lääne-Harjumaa omavalitsused: Keila linn, Paldiski linn, Saue linn, Keila vald, Saue vald, Saku vald, Kernu vald, Padise vald, Nissi vald, Vasalemma vald ja Harku vald. Kuna turismimarsruutidest lähtudes on Lääne-Harjumaaga tihedalt seotud ka Põhja-Läänemaa, siis on projekti kaasatud ka Nõva ja Noarootsi vallad. Projekti tulemusena valminud kava leiate siit

Väike- Eesti teemapark

2006. aastal koostas HEAK Harjumaale kavandatava Eesti kultuuri ja turismi tutvustava "Väike-Eesti teemapargi" teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ning eelkalkulatsiooni. Kontseptsiooniga on võimalik tutvuda siin

Arengukavade koostamine

2006/07. aastal osales HEAK Saue linna arengukava 2007-2017 ja Jõelähtme valla arengukava aastani 2015 väljatöötamisel.