2018 valiti Harjumaa aasta säravaks kodanikuühenduseks MTÜ Pakri Käsitöö ja Koduloo Koda (Lääne-Harju vald), aasta võimekaks kodanikuühenduseks MTÜ Vihasoo Noortekeskus (Kuusalu vald), aasta külaks Suursoo küla (Rae vald), aasta sädeinimeseks Alice Suurkuusk (Raasiku vald), aasta tegu 2018 oli Viskla küla kiikla (Kose vald). Eripreemia sai võimeka kodanikuühenduse kategoorias Riigikaitse Rügement MTÜ (Harku vald).
Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati aasta tervisetegijateks AS Harju Elekter (Keila linn) ja Tõnis Ross (Keila linn), parimaks tervist edendavaks ideeks valiti Martin Tohti „Lapsed liikuma!“ (Rae vald). 
Tunnustussündmus toimus Ühisnädalal 29.novembril 2018 Kose kultuurikeskuses, kus tunnustati ka “Turvaline kool 2018” konkursi võitjat – Kostivere kooli (Jõelähtme vald) ning tänati Eesti kaunis kodu konkursi võitjaid.
Harjumaa aasta tegijale 2018 esitati 7 kategoorias 107 kandidaati.
Esitati: 8 aasta küla, 27 aasta sädeinimest, 17 aasta tegu, 16 aasta tervisetegijat, 18 tervist edendavt ideed, 11 säravat kodanikuühendust, 10 võimekat kodanikuühendust. Lääne-Harju vallast oli 19, Anija ja Rae vallast 14, Koselt 11, Harkust 9, Kuusalust ja Raasikult 7 ankeeti. Linnadest olid tublimad märkajad Keilas (8 ankeeti). Kiili vallast, Loksa ja Maardu linnast ei laekunud ühtegi ettepanekut.
Aasta säravaks kodanikuühenduseks 2018 valiti MTÜ Pakri Käsitöö ja Koduloo Koda, kes tegeleb erinevate vaba aja ürituste korraldamisega (peamiselt) Paldiski linnas. Lisaks sellele tegeletakse aktiivselt Paldiski ja Pakri poolsaare ajaloo uurimise ja näituste korraldamisega (nt Vana Paldiski fotode näitus, digitaliseeritud vana laulik) Tavernis Peetri Toll. Eelmisel aastal avati ainulaadne külmrelvade näitus, kokku 144 eksponaadiga. Tegeletakse ka piirkonna külastajatele info ja teabematerjalide jagamisega, tehakse koostööd piirkonna teiste turismiettevõtetega nagu Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum, Pakri tuletorn ja Pakri Parun. Harju Elu artikkel Säravast kodanikuühendusest.
Aasta võimekaks kodanikuühenduseks 2018 valiti MTÜ Vihasoo Noortekeskus, kes korraldavad suvisel ajal lastele ning noortele laagreid ilusas kohas Tammispea külas, mis asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis. Laager omab Haridus- ja Teadusministeeriumi litsentsi ning oma töös jälgitakse noorsootöö põhimõtteid, korraldades lastele ning lastega erinevaid arendavaid ning tervendavaid tegevusi. Igal suvel viiakse Vihasoo noortelaagris läbi 6-7 vahetust (kestvusega 10-15 päeva) ning igas vahetuses puhkab ca 60 last ja noort, mis 25 aasta jooksul teeb liigi 10 000 last ja noort vanuses 7 -16.a. Iga vahetus on pühendatud mingile teemale: sport, meisterdamine, matkamine, teater, noorte subkultuur vms. Laagri programm on iga kord uus, loominguline ning atraktiivne, sest põhiprintsiipiks, mida kasutatakse selles organisatsioonis, on mitteformaalne õppimine. Diana Ehand vastutab selle eest, et programm laagris oleks noortele mitte ainult meelelahutuslik, vaid aitaks saavutada ka kasvatuslik-pedagoogilisi eesmärke.
Vihasoo laagris õpivad noored avastama ennast, suhtlema ning arvestama teistega, töötama meeskonnas, olema loomingulised ning julgema seda loomingulisust jagada teistega. Väga põhjalikult valitakse laagrisse tööle kasvatajaid. Kõik nad on professionaalid, kellele meeldib lastega töötada. Kõik kasvatajad on kaasatud programmi koostamisele. Selleks juhib Diana iga aasta varakevadel kasvatajate kohtumisi, kus loomingulises keskkonnas laagri personal saab fantaseerida, kujundada ning planeerida laagri kava üheskoos ühes rütmis ja ühiste väärtuste põhiselt. Ühtlasi on organisatsioonil kombeks anda võimalus noortele proovida ennast noorteliidri (kasvataja abi) rollis. Tavaliselt need noored, kes on kasvanud laagrist välja (peale 16 aastat), aga tunnevad laagrikasvataja ameti vastu huvi, lähevad laagrikasvataja kursusele, mida korraldab MTÜ Vihasoo Noortekeskus. Sooritades eksam ENTK-s ja saades tunnistus, saavad nad tulla tagasi armsasse laagrisse juba kasvataja abi rollis.
Vihasoo Noortekeskus teeb koostööd teiste vabaühendustega, samuti võtab osa suurtest sündmustest nagu „Teeme ära“ talgud vms. Lisaks korraldatakse sügisel ning kevadel „Noortepäev-i“ laagri territooriumil. Samas ei unustata ka vanemaid: igal sügisel on lastevanematel võimalus osaleda 3-päevases laagrivahetuses täiskasvanutele. MTÜ Vihasoo Noortekeskus on vastuvõtja organisatsioon ERASMUS+ programmi raames. EVS -vabatahtlikke erinevatest riikidest on 15 aasta jooksul lühi- ja pikaajalistes projektide osalenud ligi 80. Noortekeskus on pikaajaline ning usaldusväärne partner Eesti Noorsootöö Keskusele tegevusloaga laagri ning laagrikasvatajate kursuste korraldajana. Ühenduse püsimeeskonnas on 8 inimest, kuid aasta jooksul saab tööd üle 160 inimese. Noortekeskus aitab kaasa töökohtade loomisel ning on vastutustundlik tööandja mitmetele inimestele. Noortekeskus on võimaluste ning heade inimeste territoorium! Nad teevad enda tööd professionaalselt ning südamest. Kuniks me ei puuduta inimeste hinge, tavasid, käitumisnorme, mõtteviise, harjumusi, ei ole tulemused ja tehtud pingutused ideaalselt tasakaalus. Aga kui me vaatame Vihasoo Noortekeskust, siis see on nii ilmselge, et Head tulemust ei saa peita!
Aasta külaks 2018 valiti Suursoo küla. Harju Elu artikkel. Suursoo küla on üks Rae valla lõunaosariikidest, mis nagu nimigi ütleb, rajatud riigivanema Konstantin Pätsi käsul arhitekt Erika Nõva kujundusel 1932.aastal, just soode ja rabade keskele, pooletunni autosõidu kaugusele pealinnast. Majad on kõik veidi ühte nägu, mille vahel on nüüdseks looklemas sihvakad kaskede alleed ja mustkattega teed, millel võib kohata ratastel kilkavaid lapsi. Külaplatsi ehib uhke külakiik ning siin võib veel kohata mustavalgekirjut lehmakarja ja harva nähtavat siniselt tossavat bellaruss traktorit. Tsivilisatsiooniga ühendab küla igapäevaselt vaid internet, sest puuduvad poed, bussipeatused ja pangaautomaadid. Suursoo külal on hulganisti traditsioone, mis liidavad kogukonda: ühised väljasõidud, hommikused üleslaulmised, uute ilmakodanike vastuvõtt hõbelusikal, tänuõhtud, pööripäeva lõkketraditsioonid jpm.
Külas resideerub kunagine ringrajasõitja NL ja Eesti mitmekordne meister, Kalevi suursõidu võitja Enno Puu ning leidub ka omanäoline kadakas, kus Rootsi kuningas Karl XII jalga puhanud on. Salapära ümber Suursoo küla jagub veelgi, sest ei puudu neil värsisepad, kodukäijad kui ka oma nõiad. 2017. aastal valiti Suursoo külavanemaks Keiu Ruus-Lepp, kelle juured on tihedalt seotud külaga. Külavanema eestvedamisel koos aktiivsete küla peredega loodi 2014. aastal MTÜ Suursoo külaselts, mille liikmed on panustanud küla elukeskkonna arengusse ja ühtekuuluvustunde suurenemisse. Suursoo küla kogukond on olnud üks teenäitajatest külaliikumises Rae vallas, kus hakati teadlikult külaelu edendama ja siinset elukeskkonda väärtustama.
Vaata küla poolt esitatud ankeeti: HARJUMAA-AASTA-KÜLA-2018-KONKURSI-ANKEET_SUURSOO_KYLA
Aasta sädeinimeseks 2018 valiti Alice Suurkuusk, kes on läbi erinevate tegevuste aktiivne kodanik ja Raasiku valla Pikavere piirkonna aktiivne kogukonna ühendaja. Vaatamata sellele, et Alice on 3 poisi ema ja tegev 4-s erinevas MTÜs, vabatahtlik päästja, lisaks Pikavere mõisakooli hoolekogu esinaine, leiab ta aega olla vabatahtlik, kes oma tegevuste kõrvalt leiab energiat, soovi ja tahet arendada Raasiku valla ääremaa kogukonda. Tema juhtimisel ja koostöös omavalitsusega on loodud Pikavere mõisa kogukonnakeskuse kontseptsioon ja seda rakendatud läbi erinevate tegevuste: täiskasvanute huvitegevuse käivitamine mõisas, kultuuriürituste ja näituste korraldamine, juuksuri teenuse pakkumine, mõisatoa remontimine kogunemiste jaoks ( „Mõisaprouad“ – kohalike pensionäride kogunemised), perepäevad mõisas kaks korda aastas koos tasuta erinevate töötubadega. Koostöös kohalike ettevõtjate ja põllumeestega toimub mõisapargis kaks korda kuus külaturg, lisaks on Alici inspiratsioonist alguse saanud kogukonnas I advendiküünla süütamine mõisapargis koos jõulutuledega kuusel, lisaks jõuluturg.
Alice algatusel alustati raha kogumist Pikavere mõisa katuse remondiks, oma panuse andsid kohalikud ettevõtjad ja vabatahtlikud annetajad. Annetusi koguti Alice sõprade poolt Rootsist saadud heategevusliku teise ringi riiete jagamisega „Leiukas“ ja „Kaltsumaania“. Mõis sai uue katuse koostöös Raasiku vallavalitsusega 2016.aasta suvel. Aliceˇi eestvedamisel alustati raha kogumist läbi erinevate tegevuste Pikavere mõisakooli esimese klassi lastele ranitsatoetuse kogumisega, mõisa korrastamise remondifondi abil korrastatakse koostöös vallaga mõisa. Sügisel 2016 avati koostöös kogukonna vabatahtlikega mõisakeldris pood „Mõisakeldri Leiukas“, kus kahel päeval nädalas toimetavad vabatahtlikud müüjad, ka Alice. „Mõisakeldri Leiukast“ leiab Rootsist teise ringi kaupa, mõisakooli laste valmistatud moose, kaltsuvaipu ja puuvilja kotikesi. Saadud tulu läheb mõisakooli toetuseks. Pikavere mõisa kogukonna keskusesse kogunenud ja ühiselt tegutsev meeskond Alice Suurkuuse juhtimisel on näidanud end võimeka ja tegusa ning tulemusteni jõudva tahteliste grupina. Siiani teostatud projektid on tõstnud kohaliku kogukonna sotsiaalset sidusust, andnud kogukonna üksikliikmetele usku jääda kodukohta teadmisega, et selles piirkonnas on loodud ja luuakse elutervet ja arengupotentsiaaliga elukeskkonda.Alice on kirjutanud ja juhtinud mitmeid rahvusvahelisi projekte, mis kõik on suunatud piirkonna laste ja kogukonna heaolu parandamisse. 2017 oli ta vabatahtlik käsikirja trükkija ja toimetaja Vaino Nappˇi raamatule, “Pikavere – kolme kihelkonna vahel”, tema nime raamatu abistajate hulgast ei leia, sest toimetajana oli tal võimalus jätta enda nimi kajastamata. Ta ongi selline isetu, et aitab alati, aga hoiab tahaplaanile. Ta on saanud aastaid järjest Raasiku vallast tänukirju oma panuse eest, kuid nüüd oleks aeg talle suuremat tähelepanu pöörata. Alice on väga innovaatiline, “kastist välja mõtleja”, kannab endas juhi ja juhtimisoskust, suudab panna enda ümber olevad inimesed hästi tundma ja on kogukonnas väga austatud ja kallis inimene. Teeb alati koostööd valla ja kohaliku omavalitsusega ja otsib võimalusi aidata, arendada Raasiku valla Pikavere külade inimeste heaolu tõstmisse. Harju Elu artikkel sädeinimesest Alicest. Sõnumitooja 21.11.2018 Alicest.
Aasta tegu 2018 oli Viskla küla kiikla. Viskla külamaja ehitati külarahva eestvedamisel 2010-2013 ning lage väli, mis maja ümbritses, ootas väljakutseid. Kiikla idee sündis kogukonnal koostöös Kose kunstikooliga, sest kõiki kõnetas idee rajada erinevad kiiged Eesti kiigekultuurist lähtuvalt. EV 100 ettevalmistusüritusel, kuhu visklakad juhuse tahtel sattusid, rääkisid nad oma ideest. EV 100 meeskonnale meeldis väga 100 kiige mõte ja 2015.aastal valmis nendega koostöös kiikla projekti tutvustav videoklipp, mida YouTube-s hoogsalt levitati. Klipist said inspiratsiooni paljud EV100 kingitused.
Küla võttis eesmärgiks: 100 inimest saab korraga kiikuda (majas ja õues kokku). Selle nimel asuti tegutsema ja kiikede valmistajatega läbi rääkima. Toetust ehituseks saadi Kose valla esimesest kaasavast eelarvest ja EV100 projektidest. Tohutu panus kiikede valmistamisel ja ülespanemisel on külameeste tööd, kogu külarahva panus anti erinevatel talgutel.
Kiikla avati 14. juuli 2018, olemas on üle 100 kiikumiskoha, on eraldi lasteala ja mõeldud on ka ratastoolis inimestele. Kiikede juures on tutvustavad tahvlid ja tulemas kiigekultuuri tutvustavad infostendid. Kaks kiike valmistati skulptorite poolt. Loomulikult oli kiikla rajamisel raskusi. Kõige väsitavam oli bürokraatlike nõuetega toimetulek. Küll oli vaja ühte plaani ja teist kooskõlastust, seda tõendit ja toda luba. Takistustest hoolimata tehtud ta sai! Täna on kiikla koht, kuhu tullakse perega mitte ainult oma külast või vallast, tullakse bussiga ka teisest Eestimaa otsast. Kiikumisrõõmu jagub nii suurtele kui väikestele. Lisaks on sel suvel jõutud läbi viia kiikingu võistlused ja oma küla lapsed selle pisikuga nakatatud.
Eripreemia sai võimeka kodanikuühenduse kategoorias Riigikaitse Rügement MTÜ. Harju Elu artikkel
Riigikaitse Rügement MTÜ on jõuliselt kasvanud, nii koduvald kui Harjumaa on jäänud kitsaks ning oma tegevustega on laienetud üle Eesti. Tänu ühingu tegevusele on saanud Harku valla Humala külast suurim riigikaitse õppe keskus Eestis. Riigikaitse Rügement alustas 2011. aastal gümnaasiumites ja kutseõppekeskustes riigikaitseõpetuse korraldamist uudsetel alustel. Selle asemel, et kool palkab õpetaja, pakub ühing teenust, kus põhiõpetajal on võimalik kaasata spetsiifilisemates tundides erialaspetsialiste. Samuti kasutatakse ühtseid õppematerjale. 7 aastat tagasi olid esimesteks partneriteks Tabasalu Ühisgümnaasium ja mõned Tallinna koolid. Tänaseks on Riigikaitse Rügement õpilaste arvult oma valla suurim haridusasutus korraldades 2018/2019 õppeaastal riigikaitsekursuseid ligi 2600-le õpilasele üle Eesti. Kaasatud inimesi on üle 40, kursuseid viiakse läbi enam kui 50-le koolile. Praktikakursused ehk riigikaitselaagrid viiakse läbi valdavas osas endises Humala sõjaväe linnakus. Suur rõhk on integratsioonil, igas laagris on kaasatud vene emakeelega õpilased. Tehakse koostööd kohalike firmade ja MTÜ-dega, muuhulgas on kaasatud laagritesse Vääna Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Samuti on ühing koostöös kohaliku omavalitsusega võtnud kasutusele endise Muraste Piirivalvekolledži kompleksi (nüüdse nimega Meriküla Spordi- ja Väljaõppekeskus), kus on läbi viidud riigikaitse teooriakursused. Nii korraldati seal 17-23.09.2018 riigikaitsekursus Viljandi Kutseõppekeskuse 1. kursuse 139 õpilasele, kus õppurid said kogemuse elust ajateenijana. Sel aastal alustas Riigikaitse Rügement pilootprojekti Vääna Mõisakoolis korraldades riigikaitseringi 3-6 klassi poistele.
Ühing on läbi sotsiaalse ettevõtluse isemajandav, saadavad toetused on läinud üksikutele projektipõhistele laagritele ning spetsiifilise varustuse hankimiseks. Nii korraldati Kaitseministeeriumi toetuse kaasabil suve läbi kestev riigikaitseprogramm Keila kooli noortele eesmärgiga motiveerida noorte õiguskuulekat käitumist läbi sõjaväelise distsipliini. Riigikaitse Rügement MTÜ on partner Kaitseressursside Ametile pakkudes kõikidele Eesti koolidele riigikaitselaagrites kasutatavat varustust (ligi 1200 vormi- ja muu varustuse komplekti). Ühing aitab Tallinna Ülikoolil koolitada tulevasi riigikaitseõpetajaid.
Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati aasta tervisetegijateks AS Harju Elekter (Keila linn) ja Tõnis Ross (Keila linn).
Keila linna ettevõte AS Harju Elekter
on olnud tuntud spordi toetaja aastakümneid. Käesoleval aastal astusid nad uskumatult võimsa sammu ka terviseliikumise edendajana. Keila linna sünnipäeval, 26. mail kuulutasid nad välja ülelinnalise käimisvõistluse ENERGIALAKS, mis kestis kolm kuud. Nad tegid väga tugeva reklaamikampaania ja sajad Keila linna elanikud hakkasid innukalt samme koguma. Firma enda töötajatest aktiivgrupp tegeles vabatahtliku tööna info töötlemise ja arvestuse pidamisega. Kuna osalejaid oli sadu, siis panustati oluliselt oma isiklikku aega. Välja anti ka vaheauhindu ja pideva reklaamiga hoiti elanike huvi kõrgel. Võisteldi nii individuaal- kui ka võistkondlikus arvestuses. Mõlemas arvestuses kokku tegi kolme kuuga ca 600 inimest 58 672 120 sammu. Käimisvõistluse lõppakordiks oli 26. augustil toimunud rahvapidu „Terve Keila pidutseb“. Seal tunnustati käimisvõistlusel osalenuid, pakuti väga head muusikalist programmi ning liikumisvõimalusi lastele. Positiivne oli see, et linnaelanikud osalesid käimisvõistlusel innuga ja korraldajad mõtlevad juba uute liikumisürituste korraldamisele. Harju Elu artikkel
Tõnis Ross asutas mototriali klubi MTÜ MC Panter 01.02.2010.a., mille eesmärgiks on eelkõige noortele propageerida trialispordi kaudu liikumisharjumuste järjepidevat arendamist, tervisliku elustiili ning sotsiaalsete oskuste olulisust. MC Panter on Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni liige. Tõnis Ross on selle klubi eestvedaja, juhendaja ning ta tegeleb noorte huvitegevuse arendamisega oma igapäevase põhitegevuse kõrvalt olles trialispordi tugev toetaja, esiletooja ning täielik entusiast. Alates 2014. a. toimuvad Tõnis Rossi juhendamisel trialitreeningud, seda eelkõige tema kodulinnas Keilas kui ka selle lähiümbruses (Vasalemmas, Murastes). Selle nelja aasta jooksul on ta näidanud oma suurt pühendumist, valdkonna tundmist, eesmärkide püstitamise oskust ja koostöö soovi ja oskust noorte motosporti kaasamisel. Eriti tuleb esile tõsta tema laia haaret liikumistegevuse populariseerimisel läbi motospordi, sest lisaks noorte kasvatamisel ning juhendamisel laienes tema tegevus ka laste vanematele. MC Panter korraldab nii klubi karikasarja kui ka Eesti Meistrivõistlusi (EMV).
Tõnis on koondab läbi oma tegevuse Harjumaa trialisõitjate kogukonda, eelkõige lapsi ja noori, kuid ka täiskasvanuid. Vastavalt vajadusele koondab ta noored ja organiseerib laagreid, võistustele sõite nii üle Eesti kui välismaale. T. Ross tegeleb pidevalt enesetäiendamisega, trialispordi arendustegevusega ja panustab Keila linna ning ümberkaudse piirkonna noorte trailelite koolituse arengusse: tema ettevõtmisel on klubis 50 liiget ja noortele soetatud on mitu elektrilist mootorratast, mis on mõeldud spetsiaalselt 3–12aastastele lastele, võimaldades võrdseid võimalusi kõikidele noortele ja et noored motospordi harrastajad saaksid ühises grupis treeningutel osaleda. Selline võimalus arendab õpilastes koostöö- ja teistega arvestamise oskust, arendab sotsiaalseid oskusi ja panustab liikumisharjumuste tekkimisele ning on huvitegevuse üheks võimaluseks. Koostööd on tehtud ka Keila SOS Lasteküla kasvandikega, võimaldades neile samuti tutvuda motospordiga. Hea koostöö on treeningruumide osas Harju KEKiga, kes on võimaldanud treeningkohana oma vanu tootmis- ja laoruume Keilas Tööstuse tänaval.
Tõnis Ross on kohusetundlik, järjepidev, traditsioone austav, aga samas uusi lähenemisviise otsiv ja lapsi ning noori protsessi kaasav motospordi juhendaja. Treenerina oskab Tõnis olla hea suunaja, leida õpilasele sobivad treeningkoormused ja treeningrajad, nii et see meeldib õpilasele kui ka arendab teda. Treener Tõnis oskab olla väga motiveeriv, kuna on suutnud mitmete aastate vältel ette valmistada noori terveteks hooaegadeks nii Eesti MV kui ka KV sarjadesse. Mitmete aastate vältel on tema initsiatiivil välja jõutud ka rahvusvahelisele areneelile. Rahvusvahelistel võistlustel osalemine eeldab nii noorte, kui nende perede täit pühendumist ja koostööd. Tõnis väärtustab iga noore arengut ning loovust. Ta osaleb oma õpilastega kõikidel võistlustel (EMV, EKV, Baltic CUP, Soome MV jt), ta austab kõiki õpilasi ühtmoodi, kuigi lähenemine on individuaalne. Kolleegina on ta alati abivalmis, toetav, empaatiavõimeline, õiglane, usaldusväärne ja tema arvamusega arvestatakse.
Tõnis Rossi õpilased on kõik motiveeritud õppima, treenima ja arenema, nad on saavutanud mitmeid auhinnalisi kohti nii üleriigilisel- kui ka rahvusvahelistel traielite võistlustel. Kõigil neil aastatel saavutasid tema õpilased meistritiitleid kui ka mitmeid väga häid tulemusi meistrivõistlustel Eestis, Lätis, Soomes ning Keila ja Tartu klubivõistlustel. Tõnis Ross klubi MC Panter eestvedajana on tunnustatud nii klubi kasvandike, nende lapsevanemate poolt kui ka 2017.a. on pälvinud Keila Linnvalitsuse poolt Aasta Tähe tunnustuse. 2018.a. hooaja lõpetamisel Eesti Triali komisjoni poolt pälvis MC Panter tunnustused „Eduka Eesti meistrivõistluse korraldamise eest“ ja „Eesti parima mototriali ja noorte edendaja“ Eestvedaja ja juhendaja Tõnis Ross on ka ise eeskujuna alati valmis võistlema, et õpilased näeks, et ka treener oskab oskuslikult mootorratast käsitleda, see loob õpilase ja treeneri vahel usalduslikuma sideme. Õpilane teab, et ka treener oskab aru saada võistlemise hirmust ja närvist. Samuti on Tõnis Ross ise väga hinnatud trailisõitja. Harju Elu artikkel
Parimaks tervist edendavaks ideeks valiti Martin Tohti „Lapsed liikuma!“ (Rae vald).
Sihtrühm: Rae valla kolme suurema üldhariduskooli (Peetri lasteaed-Põhikool, Järveküla Põhikool, Jüri Gümnaasium) ülekaalulised või rasvunud õpilased (1.-11. Klass). Vaata idee kirjeldust.
Sõnumitooja 31.10.2018: Harjumaa aasta tegijate kandidaadid teada.
Pressiteade: 19.09.2018_Harjumaa_ aasta_tegija_2018
Pressiteade: 15.11.2018_Harjumaa_ Aasta_tegijad 2018 on selgunud
Harjumaa aasta tegijaid valisid HEAK, Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) ja Kodukant Harjumaa ning 2017 aasta kategooriate võitjad. Konkursi eestvedaja oli HEAK.
