Harjumaa aasta tegija 2019

Harjumaa aasta tegijale 2019 esitati 13 kategoorias 129 ettepanekut.
Esitati: 24 aasta sädeinimest, 18 aasta tegu, 15 aasta panustajat 10 aasta ettevõtet, 17 vabaühendust, 4 tuleviku tegijat.
Lääne-Harju vallast oli 21, Raasiku vallast 19, Kuusalust 14, Harkust 10, Anijast 9, Rae ja Koselt vallast 8, Keila linnast 7, Sauest 6, Jõelähtmest 3. Kiilist 2 ankeeti ja Loksalt, Viimsist ja Tallinnast 1 ankeet.

Konkursi korraldajate ühise otsusena tunnistati:

aasta vabaühenduseks MTÜ Perekeskus Männikäbi (Raasiku vald),
aasta sädeinimeseks Tiiu Mägi (Lääne-Harju vald),
aasta ettevõtteks Raasiku Õlletehase Kaubandus OÜ (Raasiku vald),
aasta panustajaks MTÜ Paldiski Ettevõtjate Liit (Lääne-Harju vald),
tuleviku tegijaks OÜ Kiigesellid (Raasiku vald),
parimaks Leader koostööprojektiks Kestlik ettevõtlus maal (MTÜ Arenduskoda),
parimaks Leader elukeskkonna projektiks Kehra jaamahoone rekonstrueerimise II etapp. Kehra ühistranspordi teeninduskeskuse ja Vabadussõja murdelahingute muuseumi rajamine (Anija vald)
parimaks Leader ettevõtlusprojektiks OÜ Murueit villakoja arendus (Kose vald) ja Neeme külapoe taaskäivitamine (Jõelähtme vald)
aasta tegu 2019 on Soomusrong nr 7 Wabadus (Viimsi vald).Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati:
- aasta tervisetegijateks Jürgen Lepp (Lääne-Harju vald),
- Harjumaa terviseteoks vanemahariduse koolitussari „Lapsevanema kool“ Viimsi eralasteaias Väike Päike (Viimsi vald).
Harjumaa Turvalisuse nõukogu poolt tunnistati:
- parimaks siseturvalisusse panustavaks organisatsiooniks Lootuse küla (Saue vald)
Kodukant Harjumaa poolt valiti:
- projektivabaks ettevõtmiseks „Meie tubli tegu“ MTÜ Pikavere mõis poolt teostatud projekt “Pikavere mõisa väliköök” (Raasiku vald)

Tunnustussündmus toimus Ühisnädalal 28.novembril 2019 Arvo Pärdi keskuses.

Tunnustused anti üle ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud “Eesti kaunis kodu” konkursi võitjatele.

Aasta vabaühenduseks 2019 valitud Perekeskus Männikäbi on tegutsenud järjepidevalt alates 2007. aastast. Perekeskus on renoveerinud ruumid, kus tegutsetakse ning loonud uued teenused ja tegutsemisvõimalused. Vabaühendus on loodud pesupesemise võimalus vähekindlustatud peredele ja abivajavatele inimestele. MTÜ on andnud olulise panuse kogukonna suuremaks sidususeks ning perede omavahelise tugivõrgustiku tekkeks. Perekeskus on 2019.a korraldanud hulgaliselt ohutuspäevi koolides ja lasteaedades ning esmaabi koolitusi piirkonnas, muutes seeläbi kogukonda turvalisemaks.
Harju Elu (15.11.2019): Männikäbi Arukülas pakub peredele rõõmu. Autor: Andres Tohver

Aastas panustajaks 2019 valiti Paldiski Ettevõtjate Liit (PEL) on väga aktiivselt tegev Paldiski maine kujundamisel ja ettevõtluskeskkonna parendamisel. Liidu eesmärgiks on olla mootoriks piirkonna ettevõtluse edendamisel, turundamisel, elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel ning hea kuvandiga linna loomisel. Paldiski Ettevõtjate Liitu kuulub 15 piirkonnas tegutsevat ettevõtet koos Lääne-Harju vallavalitsusega. Väga heas koostöös on suudetud teha Paldiski atraktiivseks välisinvestoritele.

Edukamateks projektideks on kujunenud Paldiski Investorteeninduse Programm (PIP) ja investeerimiskonverentsi “Teistmoodi Paldiski”. Samuti on PEL väga heaks koostööpartneriks EASi Välisinvesteeringute Keskusele piirkonna välisinvestoritele tutvustamisel tehes seda unikaalsel moel.

Aasta sädeinimene 2019 Tiiu Mägi tegutseb Laulasmaal alates 1996.aastast kui organiseeris KutiMuti Noortelaagri. Tema entusiastlik töö noorte ja lastega on KutiMuti Noortelaagrist teinud Eesti ühe hinnatuima laagri, kus lisaks tervislikele eluviisidele ja kultuuri tarbimisele propageeritakse keskkonnateadlikku käitumist. Tiiu initsiatiivil on igal kevadel toimunud Laulasmaal “KutiMuti Teeme ära” talgupäev, kus rohkem kui 50-pealine talguliste vägi Tiiu juhtimisel korrastab laagripaika, vana mõisapargi territooriumi ja mereranda.

Tiiu Mägi osaleb aktiivselt Laulasmaa Spordiklubi tegemistes. Laagrimaja on nüüdseks kauni haljastuse ja korralike tingimustega kompleks, kus aastaringselt tegutsevad laulukoorid, spordiseltsid ja noorteorganisatsioonid. Selle töö taga on suuresti Tiiu isiklik töö aga ka tema organiseeritud Laulasmaa õpilasmaleva rühm, kes Tiiu eestvedamisel igal suvel tegeleb vana Laulasmaa mõisapargi hooldamise ja korrastamisega.

Vabatahtliku algatuse ja isikliku initsiatiiviga püstitati 2015.aastal koos rajameister Veikko Tamlakuga Lohusalu poolsaarele MOBO-rada, ehk püsiorienteerumise-terviserada 24 kontrollpunktiga, mida on käesolevaks ajaks külastatud 4419 korda.

Piirkonna kultuuriarengu edendamise nimel korraldab Tiiu Mägi lisaks iga-aastasele noortelaagri 10-le vahetusele suve jooksul ka sügisesel ja talvisel koolivaheajal lastele spordi-ja kultuurilaagreid, lisaks sellele iga aasta veebruaris noorte rahvusvahelist draamafestivali “Teenifest”. Viimane festival, järjekorranumbriga 17, toimus tänu Tiiu initsiatiivile juba koostöös vastavatud Arvo Pärdi keskusega 2-3.veebruaril 2019.

Laulasmaa suvelõpufestival “Pärtlipäeva pärlid” on Tiiu algatusel loodud ja kaheksa aastat edukalt kuulsust kogunud üritus, mida kohalikud tegijad aktiivselt toetavad ja kus osalevad. Tänu Tiiu sihikindlusele ja koostöövõimekusele on koore juhendamas eesti tippdirigendid Raul Talmar, Hirvo Surva, Mai Simson, Janne Fridolin.

Tiiu Mägi organiseerimisel toimub kaks korda aastas seiklusrogain “Libahundi jälg”. Kokku osales etappidel üle tuhande osaleja. Sellise mastaabiga ürituste korraldamisel on vajalik tohutu organiseerimisvõime, kohusetundlikkus ja initsiatiiv. 2019.a etappidel tehti eriti tulemuslikku koostööd Lääne-Harju vallavalitsusega, kes toetas ja abistas ürituse korraldamist igati.

Aasta ettevõte 2019 Raasiku Õlletehase Kaubandus OÜ on piirkonnas olulist väärtust loov kohalik ettevõte. Ettevõttel on stabiilsed majandusnäitajad ning ta näitab üles vastutustundlikkust läbi kohalike elanike palkamise (eelistatud on kohalikud elanikud) ja piirkonna identiteedi teadvustamise.

Kokkuleppel omavalitsusega kasutatakse pakenditel valla vappi ning toetatakse regulaarselt kohalikke sündmusi. Ettevõte võtab aktiivselt vastu laste- ja ekskursioonigruppe, tutvustatakse tootmisettevõtet jms. Tänu ettevõtte järjepidevale tööle on leitud sobivad üürnikud ning 2019.a avatakse Raasiku Õlletehase juures pitsakohvik ning erinevad teenused. Raasiku aleviku jaoks, kus seni toitlustuskohad sisuliselt puudusid, on tegu olulise edasiminekuga.

Tuleviku tegija 2019 on Kiigesellid. Harjumaal Raasiku valla väikeses ja armsas Aruküla alevikus on toimetamas kiigemeistrite pere. Ettevõtlik pereema Anna-Liisa Miilits on loonud uue kodumaise brändi “Kiigesellid”. Arendavad ja pilkupüüdva disainiga puidust kiiged koguvad hoogsalt populaarsust ja lühikese ajaga on jõutud edukate müüginumbriteni. Käesoleval ajal püüavad Kiigesellid Eestis kanda kinnitada, kuid kiikede ainulaadsus ja loodust säästev materjalivalik lubab tulevikus ka välisturgudele välja jõuda.

Aasta tegu 2019 on Soomusrongi nr 7 Wabadus ehitamine ja selle terve 2019. aasta vältav teekond on üks kõige tähelepanuväärsemaid ja tehniliselt keerukamaid ettevõtmisi, mida Eesti Sõjamuuseum on Eesti ja Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks ette võtnud. See on hõlmanud pea kogu Eestit, kuhu iganes raudteed pidi praegu minna saab, kaasatud on paljusid kohalikke omavalitsusi, muuseume ja teisi kultuuriasutusi, vabaühendusi.
Soomusrong nr 7 „Wabadus“ ja sellel asuv näitus alustas oma teekonda 4. jaanuaril 2019 Kehrast. Sellel päeval möödus sada aastat otsustavast lahingust, millega peatati Tallinna poole suunduvad vaenlaste üksused. Soomusrong „Wabadus“ on taasloodud ja ehitatud olemasolevast – samamoodi nagu soomusrongid sada aastat tagasi. Taasloodud soomusrongi koosseisu kuuluvad suurtükivagun, kuulipilduja vagun, dessantvagun, sanitaarvagun ja katteplatvormil asuv soomusauto „Estonia“. Näidisrongis on Vabadussõda ja soomusronge tutvustav näitus.

2019.aasta parimaks 2016-2019 ellu viidud LEADER elukeskkonna projektiks on Kehra jaamahoone rekonstrueerimise II etapp. Kümme aastat kestnud Kehra Raudteejaama renoveerimine jõudis 2019.aastal lõpule. Projekt väärib tunnustust just MTÜ väga järjepideva ja asjatundliku töö eest ajaloolise jaamahoone taastamisel. Läbi kümne aasta on pingutatud ja vaeva nähtud, et lõpuks saavutada oluline eesmärk. Hakkama on saadud ka riigihanke korraldamisega ja kogu sellega seotud dokumentatsiooniga, mis on MTÜ jaoks suur kadalipp. Piirkonna jaoks on Kehra Raudteejaam koos sinna rajatud muuseumiga olulise märgilise tähtsusega. Kehra Raudteejaamast küüditati omal ajal mitmeid piirkonna elanikke ning seda aega mäletavatele inimestele on tegemist olulise ajaloolise mälestuskohaga. Rongiootepaviljonina on hoone samuti pikalt kohalikke teeninud ja piirkonna ajalukku talletunud.

2019.aasta parimad LEADER ettevõtlusprojektid perioodil 2016-2019 on Neeme külapoe taaskäivitamine ja OÜ Murueit villakoja arendus.
2017 aastal avati taas kauplus Neeme külas ja mereäärne väike küla sai tagasi oma “südame“. Kauplus loodi kunagi kohalike kalurite algatusel ja rahadega. Tegemist on endise kaluriküla ühe kesksema hoonega, mis seob kogukonda ja selle traditsioone. 2016. aastal alustati renoveerimistööd, esialgu jäid püsti vaid vanad seinad. Ettevõtja eesmärk oli renoveerida hoone kaasaja tingimustele vastavaks kaupluseks ja kohvikuks, kus teisel korrusel on ka ruum ühistegevuste läbiviimiseks. Täiendavalt rajati kohviku ühte seina 5m2-sele pinnale Neeme ja Ihasalu küla ajalugu kajastav „muuseuminurgake“ koos huvitava pildi- ja leiumaterjalidega. Kaupluse sissepääsul on suur tuulekoda, kuhu sai paigutatud vitriin kohalike toodete ja suveniiridega. Kauplus on avatud ja kohvik töötab aastaringselt – kohviku saiakeste järgi sõidetakse ekstra kohale! Loodud on kolm töökohta. See projekt on tunnustust väärt nii ettevõtja Tõnu Vaheri sihikindluse ja külakogukonnaga koostöö esiletõstmiseks kui ka maal elu toetamise eest.

Projektiga soetati OÜ Murueit villa töötlemise töökotta kraasimismasin ning kohandati tootmisruumid tooraine eeltöötlemiseks ja toodete järeltöötlemiseks. Projekti tulemusena tagati ettevõttes olemasolevale 1,5m laiusele viltimismasinale kvaliteetne ja soodne tooraine ning loodi eeldused uue teenuse – villa kraasimisteenuse – osutamiseks väikefarmeritele ja madala omahinnaga viltkangast toodete valmistamiseks/müümiseks. Projekt on innovaatiline, kuna projekti käigus soetatav ja tootmisprotsessis kasutatav viltimismasin on piirkonnas ainuke kaasaegne ja paindlikku töötsüklit võimaldav seade. Kaasaegne kraasimisseade (toodetud Itaalias spetsiaalselt väiketootjale) on väga väikese energiatarbega (4,2 kW) ning lihtsalt ja ohutult juhitav. Innovaatiline on ka projekti eesmärk -hakata tootma kraasitud lambavillast ökoloogilisi soojustusmaterjale hoonete tarinditele ja palkmajadele soojustuslinti. Lambavillast soojustusmaterjal on alternatiiviks takule, mis seni on muinsuskaitseobjektidel Muinsuskaitseameti poolt ainuke aktsepteeritav materjal. Projektiga on loodud täiesti uus teenus ja toode, mis on piirkonnas ja osaliselt ka Eestis ainulaadne.

2019.aasta valiti parim LEADER koostööprojektiks „Kestlik ettevõtlus maal“.
Projekt „Kestlik ettevõtlus maal“ keskendus eelkõige mikro- ja väikeettevõtluse arendustegevustele kolmes riigi, kokku kaheksa Leader tegevusgrupi piirkonnas. Projekti käigus testitud ettevõtjate omavahelise vahetuse mudel toimis nii hästi, et 25 vahetusest tekkinud koostööpaaridest on peale projekti lõppu koostööd jätkamas üle poolte ettevõtetest. Peamiselt tehakse koostööd oma toodete-teenuste sisulisel arendamisel, üksteisele kogemuste jagamisel ja turunduses. Harjumaalt osales vahetuses 7 ettevõtet. Oluliseks tulemuseks on projekti käigus loodud veebiplatvorm www.seic.ee., kust leiab infot meie piirkonna ettevõtete, vahetuste ja õppereiside kohta. Kokku on seal esitletud 113 ettevõtet sh 26 Harjumaalt. isaks on välja antud 500 eestikeelset ja 200 ingliskeelset trükist, valminud on Soome ja Eesti ühine fotonäitus ettevõtjatest, on korraldatud 5 õppereisi piirkondadesse ja 7 inspiratsioonipäeva. Valminud on lühifilm https://seic.ee/et/uudis/video-about-sustainable-entrepreneurship-in-latvia-estonia-and-finland/

Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati 2019 aasta tervisetegijateks Jürgen Lepp,

kes tegi oluliselt rohkem kui ühe ametniku kohustused ette nägid. Ta oli aktiivne kodanikuühiskonda panustaja enne valda tööle asumist ja on ilmselt seda ka pärast vallast töölt lahkumist – ta hoolib oma kodu ja valla käekäigust, mida näitavad tema eestvedamisel valminud mitmed spordirajatised Paldiskis. Jürgen algatas ja korraldas Lääne-Harju valla matkasarja “Kõnnime laste ja tervise heaks külast külla “. Veebruarist novembrini kestev matkasari on heategevuslik, kus osalejad saavad annetada enneaegselt sündinud laste toetuseks. Olles ka ise enneaegsete kaksikute isa, on teema loomulikult Jürgenile südamelähedane.

Matkasari on olnud äärmiselt edukas ja alati osalejaterohke. Heategevuslik matkasari on kõlapinda leidnud nii Tallinna Lastehaigla kui ka Haigekassa poolt. Matkasarja sündmusi jagatakse Tallinna Lastehaigla toetusfondi. Matkade vältel on annetuskarpi kogunenud korralik summa. Sari jõudis lõpule 17. novembril, mil kogu maailmas tähistatakse enneaegsete laste päeva. Matkahooajal kogutud raha anti üle Tallinna Lastehaigla toetusfondile.

Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati 2019 aasta tervisetegijateks vanemahariduse koolitussari „Lapsevanema kool“ Viimsi eralasteaias Väike Päike. Koolitussarja idee sai alguse sellest, et lasteaias nähti vajadust lapsevanemate toetuseks ja lisateadmiste jagamiseks lapse arengufaasidest, eakohastest vajadustest ja eneseregulatsiooni toetamise võimalusest. Kui õpetaja ja lapsevanem asuvad samas infoväljas, suhtlevad samade pedagoogiliste põhimõtete järgi, mida rakendab õpetaja rühmas, on laps rahulikum ja tema vajadused paremini toetatud. Tulemuseks on tervemad peresuhted ja vaimselt tervem laps, kes saab oma tunnetega paremini hakkama.

Koolitussarjale eelnes üle-viimsiline kaardistus lapsevanemate vajaduste kohta, mille alusel pandi kokku sekkumiskava. Abivajadusega vastuseid laekus üle ootuste palju. Kaardistus viidi läbi nii Viimsi Lasteaedades kui koolides. Lasteaed ise toetas projekti, kuid otsiti rahastajaid ka väljastpoolt. Tasuta koolitussari on avatud nii õpetajatele kui kogukonnale (ka neile, kes ei ole nende lasteaialaste vanemad). On võimalus käia kõikides loengutes, kuid jääb ka võimalus käia vaid nendes, milles vanem tunneb, et vajaks lisateadmisi või meeldetuletust (sh saada vastuseid just oma küsimustele).

Väga tubli vabatahtlik algatus eralasteaia poolt, kes näeb suuremat pilti maailmast – lapse vaimselt ja füüsiliselt terveks kasvamise eest vastutab nii pere kui lapsega tegelevad asutused meeskonnana ja on suurepärane kui selles süsteemis mõistetakse ühte keelt. Tore on ka, et üks spetsiifiline haridusasutus võtab omaalgatuslikult vastutuse kogukonna harimise eest. Lõpuks on õnnelikud kõik: tänased täiskasvanud ja tuleviku täiskasvanud, kes suudavad mudelit edasi kanda oma lastele ja peresuhetes.

Harjumaa Turvalisuse nõukogu poolt tunnistatud MTÜ Lootuse Küla väärib tunnustust mitmel põhjusel. Esiteks seepärast, et ta toob abi vajavad sõltlased ära tänavatelt, kus nii nende endi tervis ja elud on sõna otseses mõttes ohus, aga seetõttu vähendab ka ohte, mida sõltlased võivad tekitada oma lähikondlastele ja kaaskodanikele. Töö, mida tehakse Lootuse Külas iga üksiku elu muutmiseks ja päästmiseks, on tohutu, tähtis ja tulemuslik. Samuti tegeletakse ennetustööga, käiakse kohtumistel koolides jne. Kuid Lootuse küla ei loo turvalisust mitte ainult enda elanikele ja kitsamale kogukonnale. Lootuse Küla tahab anda midagi tagasi ka piirkonna kogukonnale, mis on küla omaks võtnud. Külas toimetab juba kümme aastat Lootuse Küla Päästeselts, mis pakub nii operatiivset päästevõimekust kui osaleb aktiivselt ennetustöös (nt piirkonna koolides).

Projektivabaks ettevõtmiseks valiti „Meie tubli tegu“ MTÜ Pikavere mõis poolt teostatud projekt “Pikavere mõisa väliköök” Pikavere mõisa peahoone kõrval on ehitatud väliköök. Täna on väliköögis pliit, ahi ja vee kasutamise võimalus. Suur projekt sai koos kogukonna panustamisega valmis 2019. Esimesel aastal (2018) valasid külaelanikud betoonist põranda, püsti sai väliköögi puidust karkass ja katus. Ehitustööde juhataja oli Aivar Asku. Väliköögile annetas katuse külavanem Andres Kallaste.Väliköögis on võimalused nii grillimiseks kui keetmiseks, lisaks on paigutatud varjualuse alla toolid-lauad. Väliköögi rajamise eestvedaja, MTÜ Pikavere Mõis taotles raha Eesti Külaliikumise Kodukant EV 100 kingituste taotlusvoorust. Sealt taotles MTÜ ligi 5000 eurot, kuid rahastust paraku ei saadud. Kogukond ütles, et köök tuleb nagunii, ka juhul, kui rahastust ei saa, kogukonnaliikmed on valmis ise panustama. Korraldati mitmeid ühistalguid. Väliköök on aastaringseks kasutamiseks ning selle rajamine on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale.Pikavere mõiskoolis on au sees õuesõpe. Lapsed saavad köögis õppida söögivalmistamist, keeta sügisel moosi, mida koolis hommikupudru peale panna. Välikööki saavad kasutada ka kogukonnaliikmed – juba on mitmed seltskonnad huvi tundnud, et soojal ajal väliüritusi pidada, grillida ning niisama looduses aega veeta.Välikööki saavad kasutada ka matkajad. Pikaverre satub sageli nii juhuslikke möödakäijaid kui RMK matkatee rändajaid. Väliköök on neile hea peatuspaik kauni mõisa kõrval korrastatud mõisapargis. Läbi aastate on MTÜ Pikavere Mõis kogunud annetusi läbi “Leiukamaania” eri projektidele; ( küll toetanud huviringe, põlengu tõttu kodu, ema- ja venna kaotanud perekonda, mõisa katuse ja erinevate ruumide remondiks, väliköögi ehituseks ja Pikavere Mõisakooli esimesse klassi minevate laste ranitsatoetuseks).

Sõnumitooja 04.12.2019: Harjumaa aasta tegijad 2019
Harju Elu 15.11.2019: 2019 sädeinimene
29.11.2019_Pressiteade_Harjuma aaasta tegijad Arvo Pärdi keskuses
12.11.2019_Harjumaa_ Aasta_tegijad 2019 on selgunud
13.09.2019_Harjumaa_ aasta_tegija_2019_press

Harjumaa aasta tegijaid valisid HEAK, Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) ja Kodukant Harjumaa ning 2019 aasta kategooriate võitjad. Konkursi eestvedaja oli HEAK.

Aasta tegija 2019 konkursi korraldamisel tegid koostööd Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK), Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Kodukant Harjumaa ning Harjumaa Leader tegevusgrupid (Ida-Harju Koostöökoda, Lääne-Harju Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Nelja Valla Kogu, Arenduskoda).