Harjumaa aasta tegija 2021

2021. aastal laekus Harjumaa aasta tegija konkursile 9 kategoorias 91 ettepanekut.
Enim nominente esitati Harjumaa suurimatest omavalitsustest – Lääne-Harjust ja Sauelt. Traditsiooniliselt oli kõige rohkem sädeinimese kandidaate, seekord 20. 

Saue vallast oli 17, Lääne-Harju vallast 16 , Kuusalust 13, Rae vallast 11, Raasiku vallast 9, Harku  ja Koselt 8,  Anijast 7,  Saku vallast 4 ankeeti.
Maardu ja Keila linnast 3 ankeeti , Viimsist ja Jõelähtmest 2 ning Tallinna linnast ja Kiilist  1 ankeet.

Konkursi korraldajate ühise otsusena tunnistati:

• aasta sädeinimeseksMarje Suharov (Saue vald),
• aasta vabaühenduseks MTÜ Ääsmäe Külakogu (Saue vald)
• aasta panustajaks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Anija vald),
• parimaks Leader koostööprojektiks Loode-Eesti ühisturundus ja Porikuu festival (Lääne-Harju Leader),
  Leader koostööprojekti eriauhinna saab Põhja-Eesti kohalik toit tuntuks (Arenduskoda),
• parimaks Leader elukeskkonna projektiks Rummu karjäär (Lääne-Harju vald),
• parimaks Leader ettevõtlusprojektiks Woola OÜ Lambavillast pakkematerjali tootmine (Lääne-Harju vald),
  Leader ettevõtlusprojekti eripreemia saab OÜ Raidmaa Kostifer peokeskuse avamine (Jõelähtme vald),
• aasta tegu 2021 on Rahva Observatoorium Eestis, MTÜ Baltic Astronomy Club (Saue vald),
  aasta tegu eripreemia pälvis Harjumaa viie valla ühisprojekt „Kõrvemaa Rattaring“ (Raasiku, Kose, Jõelähtme, Kuusalu ja Anija vald).

Harjumaa Turvalisuse nõukogu poolt tunnistati:

• parimaks siseturvalisusse panustavaks organisatsiooniks Uuesalu külaselts (Rae vald).

Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati:

• Aastate tervisetegijaks Ene Tomberg,
• Harjumaa terviseteoks esmatasandi tugiteenuste süsteemi loomine Harku vallas.

Tunnustussündmus toimus 25.novembril 2021 Ääsmäel (Saue vald).

Anti välja “Eesti kaunis kodu” konkursi preemiad:
kauneimaks eramuks tunnistati Luule ja Silver Agu kodu Merikülas, Harku vallas,
kauneima maakodu tiitli pälvis Kairi ja Meelis Lääne kodu Ruila külas, Saue vallas,
ühiskondlike objektide kategoorias tunnistati parimaks Paldiski linnaväljak Lääne-Harju vallas. 

 

Aasta sädeinimene 2021 Marje Suharov on mitmendat põlve Ellamaa küla elanik, ehk sündinud – kasvanud Ellamaa külas ning jäänud oma elu ja toimetustega Ellamaale. Igapäevaselt hoiab Marje Lääne-Harju valla lehe toimetajana selle valla elul silma peal, aga väga sügaval tema südames elab ka Ellamaa küla ja selle käekäik.
Ellamaa koolimaja, mis tänases päevas kannab juba palju pikka ajalugu Ellamaa rahvamajana, on Marje südameasjaks viimaste aastatega justkui unne vajunud küla seltsielu ja ühise minemise elluäratamine. Tema eestvedamisel alustati 2018. aastal maja põhjalikku renoveerimist ja taaselustamist ning samal aastal toimus ka üle pika aja esimene Ellamaa küla päev, mis külarahva taas kokku tõi.
Marje on ettevõtlikusega talle omasel tasasel toimetamisel suutnud haarata kogukonna panustama selle küla südame, ehk rahvamaja, renoveerimisse. Samuti on kogukond justkui temast innustust saades, taas ärganud ning kolmel viimasel suvel toimunud Ellamaa külapeod rahvamaja tagusel omanäolisel puuriida laval ja lõkkeplatsil on toonud meile külla ka naaberkülade inimesed.

Tänaseks on juba väsinud vana maja saanud samm-sammult siseruumides uue, ent kallist vana koolimaja hinge hoidva kuue. Marje on suutnud oma tegutsemisega kokku tuua kogukonna sedavõrd, et elu ja tegevus on sellesse majja tagasi voolamas. Sügisest on algamas ühised aastaringsed ettevõtmised ja sündmused selles majas, mis toovad kokku ka siia elama asunud noored pered, ehk järgmise generatsiooni selles külas.

Ellamaa rahvamajas on leidnud endale ka pesa Ellamaa Loodusselts, mille üheks eestvedajaks on loodushoidu oluliseks pidav Marje. Läbi looduseltsi ja Marje tegevuse on Ellamaa küla ümbritsev ilus ja eriline loodus oma Järveotsa järve ning Valgejärve matkaradadega saanud suuremat tähelepanu nii külarahva endi, kui ka selle läbi Ellamaa küla teadvate inimeste. Marje Suharov on läbi Ellamaa Rahvamaja renoveerimise ning kogukonna kokkutoomise loonud Ellamaa külla taas tuksuva südame. Marje teab oma piire ja otsib alati koostööd – ta soovib mõtteid vahetada, arutada, jagada tööülesandeid ja nii tekitab tunde, et kõik meeskonna liikmed on väga olulised!

Aasta vabaühenduseks 2021 valitud Ääsmäe Külakogu  avati septembris 2021 ametlikult Saue valla kõige nooblima noodiga külamaja – ÄKKK – Ääsmäe kärajamaja, kultuuri- ja kliimakeskuse valmimine. Tavaliselt tekib sõna „külamaja“ peale silme ette pilt väiksest puumajast, kus põrand natuke naksub, pliit köeb, saalis tantsitakse rahvatantsu ja seinapalgid on 1920. aasta metsaraiest. Ääsmäe oma on nõks teistsugune, välimuselt kohe kindlasti, aga sisult ka.  Seda külamaja asja on Ääsmäel üle kümnendi peast paberile pillutud. Juba 2010. aastal esitati Leaderile taotlus ehitusprojekti koostamiseks. See sai isegi valmis, aga maja enda ehitamiseks enam eurorahasid saada ei õnnestunud. Vahepeal muutus külamaja visioon ja valmis uus eskiisprojekt ja püüti jälle leida ehituse jaoks rahastust: kirjutati fondidesse, otsiti kaasrahastajad, käidi pankades. Lõpuks tuli otsus, et vallaeelarvest saab 700 000 eurot, aga eskiisi järgi oli ehitusmaksumuseks 1,6 miljonit pluss käibemaks. Tuli teha kolmas eskiisprojekt…  Nõrgema närvikavaga seltskond oleks ammu käega löönud. Aga 2020. aasta sügise hakul oli maja lõpuks enam-vähem valmis.

Tõsi, sisetöödeks raha ei jätkunud, nii tuli maja seest viimistleda ja disainida külaaktivistidel endil ja osa töid tehti ka talgukorras. Sellega saadi hakkama, see oli käkitegu peale dekaadi jagu jagelemist maja enda ümber.  Aga maja on moodne ja kerge kiiksuga, natuke ikka külakogu rahva nägu. Pärnu maantee poolt tulles paistab nagu madal ühekorruseline hoone, aga kohale jõudes selgub, et mäenõlva sisse peidab end veel üks korrus. See asukoht kallakul tõi idee, et katuselt kogunev vihmavesi võiks olla suunatud ülevalt nõlvalt alla kulgevasse kärestikku, millest üle sirutub sild. Välja ehitatakse ka terrass, millest üks osa on nagu kohvikurõduuks, teine esinejatele lavaks. Need jäävad praegu küll tegemata, raha ei ole.  Maja põhisaal on ligi paarisajale külastajale mõeldud, osaliselt rõduga lahendatud ja läbi kahe korruse. Aknad on kitsad ja mingitel kindlatel hetkedel tekitab päikesevalgus sees natuke nagu kiriku tunde. On isegi mõeldud, et ühel hetkel võiks aken

dele vitraažid teha. Tualetid tulid lausa kunstniku käe alt. Tegelikult ka. Kohalik keraamik Tagametsa Loovusmajast on võtnud need ruumid ise disainida. Kui santehnikutele lisaks loomeinimene kallale lastakse, siis võib ilmselt kiiksuga tulemust oodata ja nii ka sai. Tualettide külastamine on täitsa omaette elamus – silmailu missugune ja taustaks linnulaul. Saun on ka majas olemas, samuti omaette sissepääsuga ruumid iluteenusele, hobiruum.

Õnneks on aastate jooksul maja ootuses igasugust kraami soetatud. Nii olid enne maja valmimist juba olemas 250 saalitooli, pinksilaud, korralik heli- ja valgustehnika, köögi sisseseade, kohvikumööbel. Enamus kõik Leaderi projektidest.  Kurb on vaid see, et panipaiku sai vähe. Nii joonistati koos arhitektiga kõik vabad majasopid täis – lava- ja trepialused saavad oma funktsiooni asjade ladustamisel.  Maja südameks on pisikese kohviku mõõtu tööstuslik köök. Selline külamajades tavapärane „kolm kappi ja kohvimasin“ köök ei tulnud kõne allagi. Esiteks ollakse juba täna tuntud oma puhvetibrändiga Ääsmäe Külaplatsi Kohvik, mis pakub maitsvaid küpsetisi ja tegijate koduköögid on ammu juba väikseks jäänud.  Teiseks taheti olla valmis selleks, et kõik maja üritused peiedest pulmadeni ja saunast seminarini saaks oma jõududega teenindatud. See on mugav kliendile, aga veelgi olulisem – annab võimaluse raha teenida. Nimelt oli hoone ehitusse sisse programmeeritud 140 000 miinust, mis tuleb majal ja külakogul endal teenida. Ja see tähendab, et sisu peab looma nii, et see kõnetaks kõiki. Mõelda tuleb turunduslikult, ei saa ainult koorilaulu laulda, sinna kõrvale on vaja ka jazz’u ja etnorokki, Nii piltlikult kui otseselt väljendatuna.

Ääsmäe külakogu on seltskond äkkk´i täis inimesi, kellel on väga selge nägemus ja kindel suund ning teadmine, mida nemad oma kodukohas, oma kogukonna inimeste heaks tahavad teha. Tahtsid oma maja – kultuurikeskust ja võttis küll kümmekond aastat aega, aga tehtud sai. Uhke ja kaasaegne ÄKKK. Tahtsid kohvikupidamist proovida – tehtud ja on väga nõutud tegijad. Lisaks discgolf, suusarajad, lastehommikud, veiniõhtud, kino, kontserdid, kirsipark, külaplats ning muu majas toimiv huvitegevus. See, mis selle Kärajamajale sisu annab, on just see sama seltskond aktiivseid tegijaid, kes oma vaba aja energia on panustanud erinevate projektide kirjutamisse ning toonud valda lisaks pea 500 000 eurot projektide näol. Vabatahtliku tööna üles ehitanud, välja mõelnud ja sisuga täitnud.  Neid, kes ühel või teisel moel selles vabaühenduses toimetavad, on julgelt üle 30. Kõik mida nad otsustavad teha, saab varem või hiljem tehtud ning sellel on kohalikule kogukonnale suur kokku liitev mõju.

Aasta panustaja 2021 Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on 1938. a rajatud tselluloosi- ja paberivabrik Kehras. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS toodetud jõupaberit kasutatakse mitmel otstarbel pakenditööstuses: paberkotid, SOS-kotid, lamineerimine, üldine pakkimine jne. Tehas ekspordib 100% oma jõupaberi toodangust ülemaailmselt. Aastate jooksul on tehas panustanud olulisel määral keskkonna parendamisse, saadud on toetusi Euroopa Liidu fondidest. Tehas avas 2018. aastal ettevõtte energiavajadust katva koostootmisjaama, mis oli osa Horizoni aastate 2017-2018 ligi 25 miljoni eurosest keskkonnahoiule suunatud investeerimisprogrammist.

Tehas on Anija valla kõige suurem tööandja, kus töötab ca 370 inimest. Lisaks tootmise kaasajastamisele ja suurtele investeeringutele on tehas järjepidevalt panustanud mitte ainult oma töötajatele, vaid tervele kogukonnale Anija vallas.

Tehas on aktiivselt osalenud iga-aastastel ülevallalistel üritustel nt paberipäev (augustis), Kehra Päev (mais/juunis). Arvestades 2020-2021 aastate eripära ja Covid-19 perioodil tekkinud väljakutseid näitas tehas üles erilist tähelepanu ja omaalgatust. Nimelt vahetult pärast eriolukorra lõppemist mais 2020 oli tehase emaettevõttel IshK Tolaram Foundation välja töötatud rahastusprogrammid, millest sai taotleda toetust Covid-19 järgsete mõjudega tegelemiseks.

Tehase eestvedamisel ja väga heas sisulises kööstöös Anija vallaga koostati projekt „Heaolu ja taastumisoskuste kursus Anija valla erivajadustega laste lähedastele”. Nimetatud projekt sai äriettevõtte poolt rahastatud. Kursus toimus kõigil soovijatele nii Anija vallast kui kogu Ida-Harju piirkonnast perioodil september 2020 kuni veebruar 2021, kaks korda kuus ja kokku 12 korda. Grupid olid nii eesti- kui ka venekeelsed ja osalejatele tasuta. Eraettevõtte rahastusfond rahastab projekti tegevusi ca 10 000 euroga. Koolituse läbiviimiseks on kaasatud oma eriala parimad Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingust. See on suurpärane näide, kuidas elanike abivajadusega tegelemise algatus ja panustamine tuleb ettevõtjalt ja koostöös omavalitsusega leitakse väljundid. Võib öelda, et ettevõtte leidis abimeetmeid kogukonda panustamiseks isegi kiiremini kui riiklik tasand.

Lisaks avas tehas Anija mõisa peamaja ruumides 2020. a augustis paberitoa. Ka selleks panustas tehas rahaliselt (videoklipid, stendid, paberitoa kui töötoa vahendite finantseerimine). Paberitoa rajamine sai samuti toimuda ainult väga heas koostöös SA Anija Mõisa Haldusega. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on järjepidevalt panustanud kogukondlikesse tegemistesse ja on üles näidanud piirkondlikke algatusi.

 

Parim Leader koostööprojekt 2021 Loode-Eesti ühisturundus ja Porikuu festival peamised tegevused on:
1.Loode-Eesti turismiettevõtjate ja -korraldajate võrgustiku loomine ja juhtimine
2.Loode-Eesti kui turismisihtkoha ja väärt elukeskkonna turundamine sihtrühmadele vastavalt turundusplaanile.

Projekti üheks põhitegevuseks on Porikuu festivali korraldamine madalhooajal kutsudes külalisi avastama piirkonda pealinnast kuurortlinnani. Loode-Eestis kulgev elamusfestival pakub erinevaid elamusi Pealinnast kuurortlinna Haapsaluni välja. Porikuu programm toob kokku rohkelt erineva iseloomuga sündmuseid. Porikuu elamusfestival meelitas ligi 10 000 huvilist sügisest Loode-Eestit avastama. Kuu aega kestnud ja Tallinnast Haapsaluni eri sündmustega osalejaid kohale meelitanud Porikuu elamusfestival tähistas tänavust neljandat toimumisaastat. Et ka porisel ja sombusel ajal nii külastajatele kui kohalikele turismiedendajatele põnevust pakkuda, korraldati ühtekokku üle 80 ürituse, mille eesmärk oli piirkonda omanäoliselt tutvustada.

Sündmused varieeruvad kultuurielamustest loodus- ja spordielamusteni. Piirkondliku koostöö ja sihistatud tegevuste tulemusel on tõusnud piirkonna maine, külastatavus ja ettevõtete majandustulemused. Loode-Eestit tutvustava

Porikuu festivali kavasse on jagunud juba kolm aastat sündmusi nii kultuuri-, kohaliku toidu kui ka loodushuvilistele. Aastate jooksul kasvanud huvi sündmuste vastu julgustanud juba praegu kümneid kohalikke turismi- ja kultuurikorraldajaid ning hobitegijaid festivali kavasse oma üritusi lisama. Möödunud aastal võttis Loode-Eestit tutvustavast Porikuu festivalist osa ligi 3000 huvilist. Korraldajad loodavad vaatamata Covid seotud mõjutustele taas osalejate rekordeid purustada ja selleks erakordseid sündmuseid pakkuda, mis turismivälisel hooajal eripalgelisi paiku tutvustavad.

Leader koostööprojekt 2021 eriauhind Põhja-Eesti kohalik toit tuntuks (Arenduskoda) on jätkuprojektiga juba 2016 aastal alguse saanud Leader tegevusgruppide koostööst, arendada ühist toidukultuuri Põhja-Eestis. Käesolevas projektis osaleb viis LEADER tegevusgruppi Harju ja Lääne-Virumaalt (Ida-Harju Koostöökoda, Põhja-Harju Koostöökoda, Arenduskoda, Partnerid, PAIK). Põhja-Eesti kohalik Toit tuntuks projekti eesmärk on läbi erinevate tegevuste soodustada võrgustumist, tutvustada pärimust ning kohaliku tooraine kasutamist, läbi mille leiavad toetust piirkonna väiketootjad ja toidukäitlejaid.

Projektis mängivad väga olulist rolli ka Põhja-Eesti toidumärgisekandjad-ettevõtjad, kes on nõus oma toodangus rõhutama kohalikku tooraine päritolu ning seda oma menüüdes ka uhkusega välja tooma. Tänaseks on võrgustikuga liitunud üle 60 märgisekandja, nii toidu kasvatajad ja -tootjad kui ka toitlustusettevõtte. Tänavu valiti Põhja-Eesti toidu piirkond ka maitsete aasta kahvlihoidjaks. See on tekitanud palju kõneainet, toonud tähelepanu toidu pärimusele ja andnud paljudele märgisekandjatele võimaluse oma tooteid ja teenuseid veelgi paremini esile tuua. Toiduprojekt pakub kohalikele toiduga seotud ettevõtetele suurepärast võrgustumisvõimalust, mida koordineeritakse ühiste süsteemsete tegevuste kaudu. Projekti raames toimub palju põnevaid üritusi: kooskokkamise õpitoad, restoranide nädal, avatud triiphoonete ja aedade päev , ühiste väljapanekutega osaletakse laatadel, väljasõidud ja ühisüritused kokkadele ja märgisekandjatele jne. Igal projektil on ka vedur ja initsiaator: Arenduskoda eesotsas Eha Paasiga, kes vankumatu järjekindlusega viib Põhja-Eesti toidu kultuuri edasi! Projekt on suurepäraseks näiteks, et süsteemse koostöö kaudu saab kasu suur piirkond ja seal tegutsevad ettevõtjad. Projekt on aidanud ühtlustada Põhja-Eesti toidukultuuri ning toonud esile pärimuse rolli meie igapäeva toidulaual.

PRESSITEADE_11.11.2021_Harjumaa aasta tegija tulemused

PRESSITEADE_13.09.2021_Harjumaa aasta tegija konkurss

Aasta tegija 2021 konkursi korraldamisel teevad koostööd Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK), Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Kodukant Harjumaa ning Harjumaa Leader tegevusgrupid (Ida-Harju Koostöökoda, Lääne-Harju Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Nelja Valla Kogu).

Konkursi läbiviimist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).