2022. aastal laekus Harjumaa aasta tegija konkursile 11 kategoorias 97 ettepanekut. Enim nominente esitati Kuusalu ja Rae vallast. Traditsiooniliselt oli kõige rohkem sädeinimese kandidaate, seekord 21.

Aasta tegija fotograaf Rene Mitt, Fotoakadeemia OÜ

Konkursi korraldajate ühise otsusena tunnistati:

  • aasta sädeinimeseks Bärbel Salumäe (Rae vald),
  • aasta külaks Leesi küla (Kuusalu vald),
  • aasta vabaühenduseks Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Selts (Rae vald),
  • aasta panustajaks Urmas Leeman, Lenne OÜ (Rae vald),
  • aasta teoks Paldiski LNG Terminal, Aleksela AS ja Infortar AS (Lääne-Harju vald),
  • parimaks Leader koostööprojektiks “Aktiivne ja sidus Viimsi kogukond“ (Viimsi vald),
  • parimaks Leader elukeskkonna projektiks “Kogukondlik ujuvsaun Klooga Kosk”, Re Stuudio MTÜ (Lääne-Harju vald),
  • parimaks Leader ettevõtlusprojektiks “Lilleoru Keskuse arendamine”, MTÜ Lilleoru (Rae vald),
  • LEADER-liikumise pikaaegse edendamise eest tunnustati Põhja-Harju Koostöökogu juhatuse liiget Arno Kannike`st.

Harjumaa Turvalisuse nõukogu poolt tunnistati:

  • parimaks siseturvalisusse panustavaks organisatsiooniks Riigikaitse Rügement MTÜ.

Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati:

  • Harjumaa tervisetegijaks Anli Aja (Viimsi vald),
  • Harjumaa terviseteoks Ülemiste linnaku väljas töötamise ala, kõnnikoosolekurada ja terviseteemaline välinäitus, Mainor AS (Tallinn).
Tunnustused anti üle 22.novembril vastavatud Viimsi Artiumis.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt anti üle tunnustused “Eesti kaunis kodu” konkursi võitjatele Maarika ja Margus Varres (Raasiku vald), Terje Liivas ja Madis Lepik (Kiili vald), Ülle Kosk ja Matti Immonen (Viimsi vald).

Aasta sädeinimene 2022 Bärbel Salumäe on naine nagu orkester. On hämmastav ja isegi uskumatu, et üks inimene oma pere ja põhitöö kõrvalt jõuab oma kogukonda sellisel kujul panustada.

Bärbel on kuulunud alates 2005 aastast Naiskodukaitse organisatsiooni, kuigi viimasel aastal töö tõttu on ta otsustanud teha pausi antud organisatsiooni tegevuses, kuid see ei vähenda panust, mida on ta sinna eelnevalt aastate jooksul andnud. Bärbel on Rae valla, Lagedi aleviku elanik. Täpselt nii kaua kui ta siin elanud on, on ta kaasa löönud erinevate kogukonna tegevuste juures, viimased kaheksa aastat olnud ise eestvedajaks.Ta on MTÜ Lagedi alevikuseltsi liige ja on kandnud ka Lagedi alevikuvanema tiitlit – viimast eriti väärikalt, kuna see vabatahtlik ametikoht sai talle ka hüppelauaks Rae valla volikogusse ja sealt edasi nüüd juba Rae Vallavalitsusse abivallavanema ametikohale. Just see aktiivne toimetamine ja inimeste usaldus tema tegemiste suhtes talle selle võimaluse andis. Jah, töö volikogus ja töö vallavalitsuses on tasustatud, kuid tema pealt on näha, et seda tööd teeb ta selle pärast, et näeb, kui palju läbi selle on võimalik tal kogukonna arengusse panustada. Tema panustamise võime töö kõrvalt vabatahtliku tegevuse kaudu kogukonna heaks ei ole mitte mingil määral vähenenud. Olgu selleks kogukonna talgud, vabariigi aastapäeva hommik, Lastekaitsepäev, jaanipäev, kodukohvikud jne üritused, siis ta mitte ei osale seal, vaid korraldab neid algusest lõpuni olles meeskonna juhiks: ta kirjutab projektid, leiab sponsorid, leiab korraldusmeeskonna, tegeleb kommunikatsiooni jne ülesannetega. Loomulikult ta delegeerib ülesandeid, kui samas on ta iga detailiga kursis ja ilma temata sellisel kujul neid üritusi ilmselt ei toimuks. Ja nii mõnigi ei oleks ilmselt toimuma saanud, kui ei oleks tal see idee mõttesse tulnud.

Sel aastal toimus Lagedi Kogukohvikute päev juba viies kord järjestikusel aastal ning see üritus on ületanud vallaülesed piirid. Eraldi tuleb välja tuua Lastekaitsepäev. Hommikul alustati Lagedi Lasteaia alal kõige pisematega: ponisõidud, lasteetendus, batuudid, pannkoogid jne, päeva keskel koliti tegevus Lagedi Noortekeskuse juurde, kus tegevusi pakuti pigem teismelistele: lauamängud, orienteerumine, liiklusohutus, pannkoogid ning päeva lõpetas kontsert kogu perele, kus esines Merilyn Tiit ja Andre Sepp. Tema päev algas hommikul vara ning lõppes õhtul hilja kuid tema näos ei olnud tilkagi väsimust, vaid puhas rõõm. Kogukond sütitab teda ja annab energiat!

Eelmisel aastal toimus tema eestvedamisel 15 üritust/tegevust kogukonnale ja seda ajal kui veel covid-19 oma piire seadis. Muidugi peab arvestama ka asjaolu, et eelmine aasta oli Lagedi 780 juubeliaasta ja üritusi oligi rohkem, sel aastal oli neid 10. Kõike saab teha, tuleb leida võimalusi ja lahendusi. Just see tema juures ongi nii hämmastav, klaas ei ole kunagi (pool) tühi, vaid piisavalt täis, et jääks ruumi ka uutele mõtetele! Bärbel koos MTÜ Lagedi Alevikuseltsi liikmetega on võtnud nõuks kaasata kõikidele oma üritustele ka ümberkaudsed külad: ei ole oluline, kus sa elad või mis sinu huvi on, kui tahad osaleda ja kaasa lüüa, oled alati oodatud!

Samuti on olnud Bärbel eestvedajaks mitmel aastal, täpsemalt seitse hooaega järjest, võistkonnale Lagedi SporT, kes Rae Valla mängudel 2021/2022 hooajal võitis I koha 37 võistkonna seas! Aasta enne seda lõpetati II kohaga ja aasta varem III kohaga. Just see näitab meie jaoks asjaolu, et loorberitele puhkama ei jääda ja hea meeskonna juht leiab head tiimiliikmed ning  motiveerib neid endast kõike andma, olles sealjuures ka ise võrdselt võistkonnaliige: ta osales 12-st etapist 7-l.

2022 aasta teeb veel eriliseks see, et Bärbel pakkus läbi MTÜ Lagedi Alevikuseltsi tööd ka õpilasmalevale ja taaskord kogukonna heaks: tehti korda Lagedi keskuse bussipeatused: ta ostis kõik materjalid, taris need ise kohale, juhendas noori ning paigaldas pärast koos kahe kogukonnaliikmega bussipeatustesse. Justkui pisike asi, aga andis kogukonnas väga palju juurde. Samuti paari aasta tagune teadete tahvlite vahetus, mis tegi tänavapildi väga palju ilusamaks.

Tegelikkuses peakski rohkem tähelepanu pöörama väikestele, aga järjepidevatele sammudele. Turvatunne traditsiooniliste ja ka uute tegemiste näol on see, mida vajavad juba pikaaegsed elanikud ning ka uued tulijad, et kaks osapoolt kokku viia. See on tal hästi õnnestunud.

Vähemoluline ei ole asjaolu, et tema on loonud ja hoiab töös tänase Lagedi aleviku kodulehte www.lagedi.wordpress.com ja see on aktiivses kasutuses, sh ka uued arendused on antud lehte reklaaminud selles piirkonnas ning samuti on ta Facebookis Lagedi kogukonna eestvedaja. Ta on inimeste inimene, suhtlemisaldis, aktiivne, kaasav. Temaga on mitmed uued Lagedi elanikud ühendust võtnud, et kuidas saaks kaasa aidata kogukonna tegemistele ja lisaks on välja toodud asjaolu, et just koduleht on hea infoallikas Lagedi kui pärli kohta Rae vallas ja Tallinna ümbruses. Lisaks disainis ta Lagedile just veelgi suurema kogukonna tunde loomiseks “Minu LAGEDI” pusad, mis on väga populaarsed.

Bärbel on olnud Lagedi aleviku arengukava koostamise juures ning samuti oleme ette valmistamas Lagedi piirkonna üldplaneeringu uuendamist, kus ta kutsus kokku elanikud, kes kaasa tahaks rääkida ja korraldas vastavad töögrupid. Lisaks on võtnud südameasjaks korralik alevikuplats valmis teha, joonised ja plaanid on juba valmis, nüüd ootavad veel ees load ehituseks ja projektikirjutamise rahastuse saamiseks (LEADER).

Kuna Bärbel on ise noorsootöö taustaga ning on alati öelnud, et noorsootööd ei saa teha ilma kogukonna panuseta: noortekeskused peavad olema kogukonna keskused, noorsootöötajad on kogukonna liikmed, isegi kui nad ei ela selles asulas ning just nende mõtete ja ka aastate pikkuse töö tulemusel kutsuti ta osalema EANK (Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse) 20 aastapäeva paneeli – taaskord kogukonna eestvedajana ja kogutud näidete põhjal läbi oma kogemuse.

Bärbel on RVAKS-i (Rae valla alevike- ja külavanemate selts) liige ning annab panuse ka antud seltsi tegevusse nii kogukonna vaatest kui ka vallavalitsuse poolelt. Ta on korduvalt rõhutanud, et kõik valla küla- ja alevikuvanemad vajavad katust, kus ühiselt ideid, rõõme ja aeg-ajalt ka muresid kurta, koos õppida ja tervikuna läbi selle kogu valla külaelule väärtust veelgi enam juurde anda.

Mida me veel Bärbeli juures hindame: ajal mil Lagedil lõpetas tegevuse perearst (läks pensionile) ning uus arst kolis Jürisse, jäid kohapeal arstiabita paljud elanikud, kel puudus liikumisvõimalusi transpordi näol. Siis võttis ta kätte ning organiseeris seltskonna inimesi, kes oleksid valmis oma kogukonna liikmetele appi tulema. Ehk siis tema eestvedamisel tekkis grupp inimesi, kes vastavalt vajadustele ja võimalustele on valmis kogukonna liikmeid Jürisse perearsti juurde transportima. See huvigrupp on siiani olemas, kuigi teenuse vajajaid ei ole olnud palju. Teise sotsiaal/tervisevaldkonna puudutav panus tema poolt on ka Rae valla oma vähiravifondi konto avamine valla elanike jaoks: kindlasti on kõigil meeles veel väike tüdruk Annabel, kes vajas oma kurja haigusega voitlemiseks suurt summat ning vähiravifond “Kingitud Elu” talle appi tõttas. Sellest ajendatuna tuli aga Bärbeli koos sõpradega mõte kogukonna ja sõbrad kampaaniasse kaasata ning selle tulemusena on Rae vald esimene omavalitsus Eestis, kellel on oma elanikele loodud fond https://pealinn.ee/2017/11/21/julge-ja-vapper-tudruk-annabel-inspireeris-rae-valda-heategevuskampaaniat-algatama/  ja https://www.raesonumid.ee/Kogukond/rae-fond-ulatab-abikaee-haigekassa-toetuseta-jaeaenud-vaehihaigetele

Bärbel ei ole inimene kes ennast kiidab, alati pärast üritusi ja tegevusi toob ta esile oma meeskonna kaaslased ja nende panuse, kuid mitte kunagi ei maini ennast. Samas kogukonna liikmena saan öelda, et just see jääb ka tema juures silma: ta teab, et üksi ei suuda, kuid teab, et meeskonna juhtimiseks on vaja inimest, kes ei pea ennast paremaks kui ülejäänud meeskonna liikmed ja laseb neil särada. Nüüd on

meie kogukonnal võimalus lasta temal särada, tänutäheks kogu tema panuse eest, mis ta on andnud ja mida ta veel tulevikus annab: 2020 aastal omistati Bärbelile kogukonna ettepanekul Kodanikupäeva aumärk.

Harjumaa aasta küla 2022 on Leesi küla Kuusalu vallas. Konkursile said antavate häälte puhul oluliseks tegusad ja ettevõtlikud inimesed aga ka nähtavad tulemused – eraisiku poolt rajatud kuid avalikuks kasutuseks väikesadam, korrastatud rahvamaja, professionaalsete videokajastustega suvised kontserdid ja ainus omataoline algatus –  ainus kogukonna poolt peetav pood Eestis –  Liesi Puod , see siis pohiranna murdes, mida siinkandis auga räägitakse.Siiralt usume, et see, mis viimastel aastatel

Leesi külas toimunud on, vastab kõikidele „Harjumaa Aasta küla“ tingimustele – kõik tehtud tööd ja tegevused on kestlikku laadi, väärtustavad olnut ning aitavad ühendada kogukonda ja erinevaid põlvkondi. Seda kõike ikka selleks, et tublidel Eestimaa inimestel oleks rohkem põhjust kokku tulla, üheskoos väärtust luua ja tehtu üle rõõmu tunda.

 

 

Aasta vabaühendus 2022 Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Selts (RVAKS) asutati 22. aprillil 2002.a. Selts ühendab Rae valla 27 küla ja 5 aleviku praegusi ja endisi küla/alevikuvanemaid, kokku on liikmeid üle 50. RVAKSi eesmärkideks on külade ja alevike arengu toetamine, elanike huvide ja vajaduste kaitsmine, koolitamine ja nõustamine ning osalemine külaliikumist toetavates projektides.

* viib läbi igakuiseid külavanemate infotunde, sh kutsub esinema külalisi kasulikel teemadel
* toetab ja nõustab liikmeid ja külaseltse projektitoetuste taotlemisel;
* korraldab liikmetele iga-aastaseid kogemus- ja õppereise;
* külaelu kui ühe parima elustiili propageerimiseks korraldatakse RVAKSi toel igal suvel Rae valla külade päeva;
* RVAKS on toeks külaseltsidele ja külaaktiividele nende säravate ideede teostamisel kodukohas.

RVAKSil on tihe ja tõhus koostöö Rae vallavalitsusega. Külaliikumine on Rae vallavalitsuse poolt ka ametlikult tunnustatud, kuna valla põhimääruses on eraldi külavanema statuuti puudutav peatükk. Lisaks toetab Rae vald seltsi kaudu külade sündmuste korraldamist. RVAKSi tegevust rahastab Rae Vallavalitsus oma eelarvest. Külade arendamiseks on kasutusel nn pearaha süsteem – igale külale on RVAKSi eelarves ettenähtu baasraha ja lisaraha külasse või alevikku registreeritud elanike arvu alusel. Eraldi on RVAKSi eelarves ettenähtud summad küladele omaosaluse tasumiseks kohaliku omaalgatuse programmis, külade päeva korraldamiseks ja koolitusteks. RVAKS on Rae vallale arvestatav ja oluline partner nii külaliikumise edendamisel kui ka kahepoolse infovahetuse (nii jooksev kui strateegiline) mõttes.

Selts korraldab igal kuul alevike- ja külavanematele infotunni, kus antakse ülevaade Rae vallavalitsuses ja volikogus toimuvast, samuti arutatakse päevakajalisi probleeme. Infotundides käivad külalistena ka valla erinevate valdkondade esindajad – heakorra, teehoiu, kultuuri jm spetsialistid.

RVAKS juhatus 2022: Sirli Tiik, Aivar Aasamäe, Kai Lasn

RVAKSi rahastusel toimub igal aastal Rae valla külade päev. Külad panevad meeskonnad kokku, toimuvad meelelahutuslikud jõukatsumised – võisteldakse nii omavahel, aga teinekord ka vallavalitsuse esindajatega, saab osa laadamelust ja meeleolukast kultuuriprogrammist. Võitja saab endale au korraldada järgmise aasta Rae valla külade päev. Seltsi omatuludeks on liikmemaksud ja üritustel osalejate omapanused.

RVAKS on Kodukant Harjumaa liige ning teeb aktiivset koostööd Harju Ettevõtlus- ja Arengukeskususega (HEAK). Viimase aasta jooksul sai teoks koostöö Ida-Virumaa Integratsioonikeskusega (IVIK) projekti “Piirid ja paarid” raames. RVAKSi tuuakse sageli eeskujuks külaliikumises mujal Eestis. Tänavu tähistas RVAKS 20. tegutsemise aastapäeva. Külavanemad hindavad RVAKSi kõrgelt kui ühendavat katusorganisatsiooni ja külaelu edendamise tugisammast. RVAKS on väga heades kätes. Praegune RVAKSi juhatuse esimees Aivar Aasamäe pälvis 2020. aastal Harjumaa Aasta sädeinimese tiitli. Rae vallale on RVAKS väga heaks partneriks, kes aitab koondada kogukondade vajadused ja murekohad ning osaleb koostöös vallavalitsusega lahenduste leidmisel.

 

Aasta panustaja 2022 on Urmas Leeman (Lenne OÜ). Ei juhtu just tihti, et ühe eraettevõtte omanik on mõne spordiala nii suur fänn, et ehitab spordihalli tervele kogukonnale ja veel rohkematele inimestele. Seda tegi Urmas Leeman, kes on lasterõivaste tootja Lenne OÜ üks asutajatest ja omanikest.

2022. aastal avati Rae vallas Jüris Lenne Sulgpallikeskus. 3300 ruutmeetri suuruse 16 väljakuga keskuse hinnaks oli 4,5 miljonit eurot, mille ehitust rahastas Lenne OÜ. Urmas Leemanil ei ole seost Rae vallaga, siinse koha kasuks rääkis hea asukoht ning suur noorte osakaal rahvastikust. Rae vallale tõi uus keskus töökohti ning tulevikus kindlasti ka ettevõtluse ja majanduse arengu.

Sulgpallikeskus sai esimesest päevast hea hoo sisse, trennidesse registreeriti juba enne keskuse avamist. Sulgpallikeskuses tegutseb neljakordse olümpiakogemusega Raul Musta Sulgpallikool, kus toimuvad treeningud juba maast madalast, treeninggrupid on vanusele 4-19-aastat. Lisaks Mustale treenivad noori treenerid, kes kõik treeneritöös kogemustega ja Eestis absoluutses tipus. Sulgpallikool teeb koostööd ka Rae valla koolidega, kus õpilastele tutvustatakse sulgpalli ning koolivaheajal oli lastel võimalus osaleda tasuta treeningutel ja seda mitte vaid Rae valla noortel, vaid oodatud olid kõik soovijad. Julgeme uskuda, et tulevikus näeme uusi noori tippmängijaid, kes on oma sportlaskarjääri alustanud siitsamast Lenne Sulgpallikeskusest. Keskuse rajamine on toonud ka väga paljud täiskasvanud kas avastama uut spordiala või toonud vana hobi juurde tagasi. Sulgpallikeskuse olulisust näitab ka see, et tööpäeva õhtuti on kõik 16 väljakut töös ning nädalavahetustel toimuvad nii Eesti kui Baltimaade võistlused. Lisaks väljakutele, soojendusalale, saunale ja klubiruumidele on keskuses sulgpallivarustuse pood ning mängutuba lastele.

Lenne Sulgpallihall ei ole ehitatud vaid Rae valla elanikele, treeningutel ja võistlustel osalevad inimesed nii Tallinnast, naabervaldadest kui mujalt Eestist ja välisriikidest. Uus sulgpallihall on suur panus kogu Harjumaa ja laiemalt kogu Eesti spordiellu.

Lisaks kvaliteetsetele rõivastele, panustab Urmas Leeman ja Lenne ka noorte tervisesse ja arengusse. Tänu Urmase otsusele minna kaasa ideega sulgpallikeskuse loomisest ning veel enamgi, võtta suur rahaline risk ehitust rahastades, näitab see kui innustavalt on võimalik panustada kohaliku elu ning Harjumaa majandusarengusse. Rae Vallavalitsuses on Urmas Leeman pälvinud oma tegevusega suure lugupidamise ning oleme tema panuse eest väga tänulikud.

 

Aasta tegu 2022 on Paldiski LNG Terminal Alexela AS ja Infortar AS. Rekordkiirusel valminud Paldiski LNG terminali kai. Alexela ja Infortar said 28. oktoobril ehk mõned päevad lubatud tähtajast varem valmis Paldiski LNG terminali kai ehituse, sadamal on Lääne-Harju vallalt kasutusluba ning on navigatsiooni alustamiseks ja LNG laevade vastuvõtuks valmis.

Otsus alustada Paldiski haalamiskai ehitusega tuli  31. märtsil, mil valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesande käesolevaks sügiseks LNG vastuvõtuvõimekuse loomiseks. Sama päeva õhtul tellis Alexela omal riisikol ära sadama vaialuse ehituseks vajalikud 6 km terastoru, tänu millele saab täna rekordkiirusel valminud sadamast rääkida ja tänu millele seisab sadam täna kindlal 133-st rammavaiast koosneval vundamendil. Pakrineemel, alustati töödega peale 2. maid, kui oli väljastatud vee-erikasutusluba meretööde alustamiseks.

Haalamiskai ehitus oli jagatud kolmeks: esimene ja kõige kiirem oli anda Eleringile kai põhiplatvorm gaasitoru ja elektritoitekaabli merest ülestoomiseks ja gaasitehnoloogia paigaldamiseks. Teine osa oli platvormist idapoole sirutuv nelja paaliga tiib ja kolmas peegelpildis platvormist läänepoole sirutuv nelja paaliga tiib laevaköite kinnitushaakide paigaldamiseks.

Paldiski Pakrineeme sadama haalamiskai platvormi põhimahu andsid Alexela ja Infortar Eleringile gaasitöödeks ennetähtaegselt üle juba augusti lõpus. Platvormi 200m2 laiendus valmis 15. septembril, kümme päeva enne lubatud tähtaega. Paldiski terminali haalamiskai ehituse töövõtja oli Insenerehituse AS, kelle vaiatööde partner AS BMGS, metallitöid teostas Ciest Metal OÜ, montaaźi- ja betoonitöid Rakennus Grupp OÜ, betooni tarnis AS HC Betoon, geodeesia eest vastutas Geoplanet OÜ ja Esterna Elekter teostas kõik elektri ja automaatikatööd.

„Maailmarekord on tehtud ja kevadel antud lubadus täidetud – meile teadaolevalt pole keegi varem mitte kuskil poole aastaga LNG sadamat ehitanud. Täname kõiki enam kui 200 inimest, kes kevadest siiani, tuulte ja tormide kiuste on töötanud hingetõmbepausideta,“ märkis Alexela grupi juhatuse esimees Marti Hääl.
Eleringi ülesanne on käesoleva aasta novembri lõpuks kaile gaasi vastuvõtuvõimekus luua.

 

Parim Leader koostööprojekt 2022 on ühisprojekt „Aktiivne ja sidus Viimsi kogukond“ 2022.aastal LEADER-isse kirjutatud ühisprojekt kannab sidusama ja aktiivsema Viimsi kogukonna eesmärki. Korraldatakse iga-aastaseid juba traditsiooniks saanud üritusi: Viimsi Aasta Naine, Kogukonna jaanik Lubja mäel, Isamaaline piknikupäev, vabaõhu kogukonna kultuuriõhtud Lubja mäel.

Kindlasti tasub nendest üritustest aga eriliselt esile tõsta Isamaalise piknikupäeva korraldamist, mis toimus sellel aastal juba seitsmendat korda ning  mille korraldamise eesmärk on nii isamaaliste väärtuste hoidmine ja juurutamine kogukonnas kui ka piknikukultuuri populariseerimine.

Ühisprojekt „Aktiivne ja sidus Viimsi kogukond“ on laialdase koostöö suurepärane näide: partneriteks on Naiskodukaitse Viimsi, Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon, MTÜ Hoolimine, MTÜ Viimsi Lumepark, Lubja Külaselts, Viimsi Vallavalitsus ja Eesti Sõjamuuseum.

Tänu juba traditsiooniliseks saanud isamaalise piknikupäeva korraldamisele on Viimsi kogukonnas väärtustatud ja juurutatud Eesti rahvapärimustraditsioonid ja isamaalised väärtused. See aitab kaasa kohaliku kultuurirahva ja kogu kogukonna aktiviseerumisele ning kasvatab ühistegemiste  vaimu. Samuti on tänu sellele juba välja kujunenud Viimsi külade koostöövõrgustik ning valdade vaheline kultuuriline läbikäimine.

 

Parim Leader elukeskkonna projekt 2022 Kogukondlik ujuvsaun Klooga Kosk Re Stuudio MTÜ. Re Stuudio MTÜ koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengitega disainisid ja ehitasid 2022 aastal Kloogale ujuva kogukonna sauna. Saun on avatud nii kohalikele kui külalistele kaugemalt ning seda haldab Re Stuudio MTÜ vabatahtlike abiga. Sauna teostusele aitasid kaasa ka kohaliku ettevõtted, kogukond ja omavalitsus. Tegu on suurepärase näitega koostööst eri valdkondade ja asutuste vahel, kus kiirelt suudeti jõuda ideest teostuseni. Saun on avatud alates augusti lõpust ning on kasutajate poolt suurepäraselt vastu võetud, külastajaid käib pea igapäevaselt. Saun ujub järve põhjakaldal ujumiskoha läheduses, kõrkjatesse peidetuna avanevad saunast imelised vaated Klooga järvele, loojangutele ja tähistaevale. Saun toob välja kohaliku piirkonna kauni looduse ning kõnetab vanu eesti traditsioone. Saun on üksi olemise koht taastumiseks ning kogunemise koht ühendumiseks.
Kogukonna saun on laiendanud piirkonna avaliku ruumi kasutamise võimalusi nii kohalikele kui külastajatele, luues uusi enneolematuid vaba aja veetmise võimalusi. Klooga ajalooga on tihedalt seotud koonduslaagrite lugu, Klooga saun nimega Kosk toob fookuse süngelt ajaloolt teistsugustele eesti traditsioonidele, mida järve äärses kogukonnas väärtustada ja seeläbi tõstetakse piirkonna tuntust ja mainet. Sauna traditsiooni elushoidmine kogukondlikul tasandil ja kõigile kättesaadava teenusena on oluline eesti kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmiseks.

Parim Leader ettevõtlusprojekt 2022 on Lilleoru Keskuse arendamine Lilleoru MTÜ. MTÜ loodi 2001. aastal õppekeskuse arendamiseks ja tegevuste paremaks korraldamiseks. Oma tegevustega soovib Lilleoru keskus kaasa aidata inimese teadlikule ja terviklikule arengule ning selleks luuakse ja arendatakse Lilleorus erilist õppekeskkonda ning õppimisvõimalusi. Keskuse üldisem eesmärk on teadlikkuse, humaansuse ja jätkusuutliku eluviisi laiem levik kogu maailmas.

Juba 21 aastat on keskust ehitatud, laiendatud ja arendatud puhtalt vabatahtlike eestvedamisel. Tegevusi ja arengut rahastatakse peamiselt regulaarse õppetegevuse ja kursuste tuludest, liikmemaksudest, annetustest ning fonditoetustest. Alates 2010. aastast on Lilleoru esitanud LEADER-isse 9 projekti (neist 6 projekti 2016-2022 taotlusperioodil). Kõik projektid on alati edukalt ka ellu viidud ning tulemusi võib Lilleoru keskuses oma silmaga näha.

Lilleoru projektid 2016-2022 (elluviidud)TEHNOLOOGILISED SEADMED LILLEORU UUELE KÜLASTUS- JA KOOLITUSKESKUSELE I meede, 2016, toetussumma 59 651 eurot, VENTILATSIOONISEADMED LILLEORU KÜLASTUS- JA KOOLITUSKESKUSELE I meede, 2017, toetussumma 69 822 eurot, Lilleoru uue külastus- ja koolituskeskuse sisustus I meede, 2018, toetussumma 69 762 eurot, Enesejuhtimise oskuste ja keskkonnateadliku ettevõtlikkuse programm koolidele II meede, 2019, toetussumma 19 926 eurot, Lilleoru turismiteenuste arendamine I meede, 2022, toetussumma 50 651 eurot, Lilleoru kontaktivabade teenuste arendamine,V meede, 2021, toetussumma 7996 eurot.
Lilleoru keskuse aastakümneid kestnud järjekindel ja eesmärgistatud arendamine on kodanikualgatuse ja vabaühenduse toimimise suurepäraseks näiteks. Ettevõtluse jaoks asutati ka Lilleoru Keskus OÜ. Keskus koondab suure hulga teenuseid –  erinevaid teraapiaid, olemas on kohvik, pood ja pakutakse majutust. Lilleoru õppekeskuses toimetab Lilleoru põhikool ning Practical Consciousness kool. Keskus on ehitatud vaid säästlikke lahendusi kasutades ning aiapidamises rakendatakse permakultuuri. Keskus on avatud iga päev ning soovijatel on võimalus osaleda erinevatel koolitustel ja praktikatel või lihtsalt jalutada ringi Lilleoru kaunil ja harmoonilisel territooriumil. Keskus on hästi tuntud ka rahvusvahelisel tasandil.

Parim siseturvalisusesse panustav organisatsioon 2022 on MTÜ Riigikaitse Rügement. Riigikaitse Rügement  on asutatud 2011. aastal eesmärgiga läbi viia riigikaitseõpetust gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes.

 Kõik RiigikaitseRügemendi liikmed omavad sõjaväelist väljaõpet ning pikka teenistuskogemust. Ühingu missiooniks on noorte harimisel tagada, et riigikaitse oleks laiapindne ja ühiskonda liitev. Kristo Pals eestvedamisel on riigikaitse suunitlusega laagreid väljapool õppekavades kehtestatut näiteks Eesti Õpilasmalevale, Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele või käitumisraskustega noortele.Tulundustegevusena korraldatakse laste sünnipäevasid, firmapidusid ning poissmeesteõhtuid, kus olulisel kohal on riigikaitseline väljaõpe. Samuti toetakse oma varustuse ja taristuga kõiki huvilisi. Kriisiaegadel on ühingu tegevus pälvinud suurt tähelepanu, eriti peale Venemaa järjekordse agressiooni algust Ukraina riigi vastu. Omavalitsustele ja riigiametitele on tulnud SUURE positiivse üllatusena teadmine, et selline VINGE organisatsioon on üldse olemas.

Harjumaa tervisetegija 2022 on Anli Aja. Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide võrgustik lõpetab oma tegevuse maakonnas ja riigis. Anli Aja on olnud pikki aastaid Tervist Edendavate Lasteaedade ja Tervist Edendavate Koolide võrgustiku koordinaator Harjumaal. Teda võib iseloomustada kui väga teotahtelist ja kohusetundlikku inimest, kes suure pühendumuse ja armastusega on võrgustikku hoidnud ja juhtinud, kasvatades kogukonna aastatega 20-st 120 inimeseni.Anliga koostöö on olnud väga kindel ja sujuv. Tema peale on saanud alati loota ehk 100% usaldusväärne koostööpartner.

Igal aastal on Anli kokku toonud Harjumaa TEK-TEL haridusasutuste tugivõrgustiku ning haridusasutuste tervisemeeskondade juhid ning aidanud koos erinevate asutuste ekspertidega luua kohtumistele tugeva sisu. Võrgustiku liikmed hindavad teda väga kõrgelt ja ootavad kohtumisi väga.Samuti oli Anli ülesandeks koordinaatorina olla haridusasutustele individuaalseks mentoriks ja nõustada TEK-TEL liikmeid, kuidas viia terviseteemad asutuse tegevusplaani ja dokumentidesse nii, et kõik asutuse tegevused lähtuksid tervisest ja heaolust. Anli on kolme väikese lapse ema, õpetaja, tantsujuht noortele ja täiskasvanutele, Harjumaa tervisenõukogu liige. Anli väärib väärib esiletoomist ja kiitust kui väga tubli koostööpartner. Eriti arvestades seda, et pikki aastaid kestnud tubli võrgustikutöö on saanud oma lõpu!

 

Harjumaa tervisetegu 2022 on Ülemiste linnaku väljas töötamise ala, kõnnikoosolekurada ja terviseteemaline välinäitus Mainor AS. Ülemiste linnakus on loodud viimaste aastate jooksul keskkond, mis soodustab linnakus töötavatel inimestel päeva jooksul aktiivselt liikuda ning töötada ka õuetingimustes.

Kõnnikoosolekurada on aastaringseks kasutamiseks, selle juurde avati 2022.a koostöös Eesti Tervisemuuseumiga ka välinäitus liikumise ja teiste terviseteemade olulisusest.

Linnaku tervisemudel on loodud koostöös Tartu Ülikooliga. Linnak on kaasanud aktiivselt erinevaid asutusi ja töötajaid nii koosloome protsessi kui ka ühistele sündmustele, et soodustada nii füüsilist aktiivsust, sotsiaalset suhtlust kui ka tugevdada (töö)kogukonna tunnet. Kõik sellised tegevused aitavad töötajatel hoolitseda oma füüsilise ja vaimse tervise ning tasakaalu eest. Ülemiste Citys on 10 väljas töötamise ala: Kõnnikoosolekurada, Valukoja park, Tervisemaja terrass, Lurichi sisehoov, Lurichi terrass, Öpiku esine, Schmidti hoov, Viktori väljak, Ülemiste City park ja Ettevõtlus kõrgkool Mainori hoov. Infot Ülemiste välialadest: https://www.ulemistecity.ee/suvekontorid/

Aasta tegija 2022 pildigalerii

Kogukond on selleks, et inimesi liita, kogukond on selleks, et inimesi kiita
kogukond on selleks, et inimesi märgata, kogukond on selleks, et võid turvaliselt ärgata.
(Garina Toomingas, 100 luuletajat Harjumaalt, 2019)

PRESSITEADE_11.11.2022_Harjumaa AT tulemused

PRESSITEADE_20.09.22_Harjumaa-aasta-tegija-konkurss

Harjumaa aasta tegija on konkurss, mille raames Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Harjumaa Leader tegevusgrupid ja Kodukant Harjumaa tunnustavad silmapaistvaid tegusid Harjumaal ning tänavad inimesi, kogukondi, vabaühendusi, ettevõtteid ja asutusi, kes panustavad maakonna arengusse.  Harjumaa Aasta tegijaid on tunnustatud aastast 2003.

2021.a. meeleoluka tunnustussündmuse videoklipp ja pildigalerii Facebookis.

Konkursi läbiviimist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning sel aastal ka Viimsi vald.