Harjumaa aasta tegija konkursile laekus kümnes kategoorias 107 kandidaati pea kõikidest omavalitsusest. Traditsiooniliselt oli enim sädeinimesi (24).

 

Konkursi korraldajate ühise otsusena tunnistati:

  • aasta sädeinimeseks Erkki Karjamaa (Kose vald),
  • aasta vabaühenduseks Leesi Tarwitajate Ühisus (Kuusalu vald),
  • aasta panustajaks Autohalle Peetri (Autohalle OÜ) (Rae vald),
  • aasta panustaja eripreemia saajaks Reet Purre (Anija vald),
  • parimaks Leader koostööprojektiks „Rahvusvaheline koostöö säästva turismi arenguks rahvusparkidega piirkondades“ (Kuusalu vald, Loksa linn, Arenduskoda),
  • parimaks Leader elukeskkonna projektiks „Merepiiga trepi ja jalgraja rekonstrueerimine“ MTÜ Tabasalu Looduspark (Harku vald),
  • parimaks Leader ettevõtlusprojektiks „Mobiilse ronimisseina atraktsioon sõiduauto treileril“, Elamusmängud OÜ (Kiili vald),
  • aasta tegu on Hõimumarss, mida korraldas Lahemaa Pärimuskoda (Kuusalu vald).

Harjumaa Turvalisuse nõukogu poolt tunnistati:

  • parimaks siseturvalisusesse panustavaks organisatsiooniks Lääne-Harju vallavalitsuse kriisistaap (Lääne-Harju vald)

Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati:

  • Harjumaa tervisetegijaks Andrus Danilov ( Kose vald),
  • Harjumaa terviseteoks Stop The Bleed” (Peata ohtlik verejooks) koolitused kogukonnale (Tallinna linn).
Pidulik tunnustuste üleandmine toimus 23. novembril 2023 Tallinnas Filmimuuseumis.

Tunnustused anti üle ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud “Harjumaa kaunis kodu” konkursi võitjatele Evelina ja Andrei Vedomile (Keila linn), Lea ja Riho Kivisillale (Saue vald) ning kaunimale ühiskondlikule rajatisele –  Kloogaranna rannaalale (Lääne-Harju vald).

Tunnustused anti üle ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud “Harjumaa kaunis kodu” konkursi võitjatele Evelina ja Andrei Vedomile (Keila linn), Lea ja Riho Kivisillale (Saue vald) ning kaunimale ühiskondlikule rajatisele –  Kloogaranna rannaalale (Lääne-Harju vald).

Harjumaa aasta tegija on konkurss, mille raames Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Harjumaa Leader tegevusgrupid ja Kodukant Harjumaa tunnustavad silmapaistvaid tegusid Harjumaal ning tänavad inimesi, kogukondi, vabaühendusi, ettevõtteid ja asutusi, kes panustavad maakonna arengusse. Konkursi läbiviimist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Harjumaa Aasta tegijaid on tunnustatud aastast 2003.

Aasta panustaja 2023 Autohalle Peetri (Autohalle OÜ), Rae vald

Esitaja kirjeldas panustajat järgmiselt:

AutoHalle Peetri on suurepärane näide ettevõttest, kes tuleb omavalitsusse ning soovib panustada ja olla osa kogukonnast. Oma initsiatiivil panustavad, osalevad ja toetavad AutoHalle inimesed erinevaid kogukonna sündmusi ja üritusi.

E-Lux Peetri jooks 2023. foto: Ardo Säks

Nii toimus AutoHalle ettepanekul Rae valla esimene ettevõtluspäev autosalongis, samuti ka valla parimate õpilaste vastuvõtt ja lasteaia isadepäeva üritus. Lisaks ruumide andmisele abistab AutoHalle tiim ka kõige muu vajalikuga – olgu selleks lava või helitehnika, nende jaoks ei ole see probleem. Salongi kõrval asuva lasteaiaga on Autohallel soojad naabersuhted. Nii on korraldatud lasteaialaste joonistatud piltidest näitus ning see koos lapsevanematega salongis pidulikult avatud. Loomulikult käib iga ürituse juurde ka võimalus ekskursiooniks ettevõttes. Suurematele kogukonnaliikmetele pakub AutoHalle tasuta jooksutreeninguid treeneri juhendamisel ning on kogukonna suurima jooksuürituse Peetri Jooks toetaja. Autohalle on ka sel suvel loodud Rae Ettevõtete Liidu üks asutajatest ning juhatuse liige. Rae vald on väga uhke, et meie vallas on südamest kogukonda panustav ettevõte!

 

Aasta panustaja eriauhind – Reet Purre, Anija vald

Reet Purre koos Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhi Priit Kuuskmega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esitaja kirjeldas panustajat järgmiselt:

Aegviidu kiriku põrandas avastati eelmisel suvel vamm. Vald toetas põranda lahti võtmist ja saastunud materjali äravedu. Kui küsisime pakkumisi põranda taastamiseks, olid need summad (ligi 30 000 eurot) meie koguduse jaoks ulmelised ning kirik seisis pikemat aega poole põrandata, teenistusi ega talitusi ei saanud seal pidada.

Jõulu ajal katsime lahtivõetud osa koormakattega ja jõulud saime kirikus siiski peetud. Kohalikus ajalehes ja piirkonna lehes sai teemat kajastatud ning vabariigi aastapäeva paiku võttis Reet Purre ühendust, et tahab tulla kiriku olukorda vaatama. Tuli! Tõi töömehed ja materjali ning töö sai paari kuuga tehtud – kõik oma kulu ja kirjadega ning me ei tea siiani, mis see kõik talle kokku maksma läks. See oli meie jaoks lihtsalt sõnulseletamatu. Kirik, mis on kohalikule kogukonnale oluline paik, sai päästetud! Juulis pidasime tänujumalateenistuse ning Reet sai peapiiskopi tänukirja. Reet on lihtsalt imeline inimene! Mõni päev tagasi tähistas ta oma 83. sünnipäeva, kuid sellest hoolimata on ta tegus Nelijärve “perenaine” ning kogukonnas alati kaasa löömas.

Loe lisaks: Sõnumitooja, 26.07.2023

 

 

 

 

Aasta sädeinimene 2023 Erkki Karjamaa, Kose vald

 

Esitaja kirjeldas sädeinimest järgmiselt:

Erkki Karjamaa on Viskla küla külavanem. Ta ise ütleb enda kohta, et 20 aastat tagasi poleks Mustamäe poissi keegi suutnud uskuma panna, et temast “maakas” saab. Nüüdseks on ta külavanem külas, mis kannab tiitleid “Harjumaa aasta küla 2020” ja  “Eestimaa aasta küla 2021”; külas, kus paikneb Eesti ainuke, kodumaa 100. sünnipäevaks valminud kiikla 120 kiikumiskohaga. Viskla kiikla kannab tiitlit “Harjumaa aasta tegu 2018”. Viskla väike külakogukond (ca 100 inimest) on oma tegutsemise ajal saavutanud palju. Lisaks nimetatud tiitlitele on nad oma küla jõududega ja tubli projektikirjutamise kogemusega ehitanud omale ise külamaja, mida edukalt majandavad.

Aasta küla tiitlile eelnes palju tööd, tiitli saamise järel tuli võõrustada hulgaliselt uudistajaid ja külalisi. Peale maakonna aasta küla tiitli võitu osales Erkki järgmisel aastal konkursikomisjonis hindajana, samuti oli ta nii Harjumaa kui ka oma küla esindajana suvel 2023 Eestimaa aasta küla hindamiskomisjoni liige. Jah, tõepoolest, Erkki ei pruugi isiksusena üle Harjumaa nähtav ja kuuldav olla, aga külakogukonna tegevus on lisaks Visklale toonud kuulsust ja tuntust ka kogu Harjumaale. Viskla küla ja Erkki võõrustasid 2022. aastal Harjumaal toimunud Eesti külade Maapäeval Järvamaa delegatsiooni, samuti osales Erkki Maapäeva ettevalmistuses ja korralduses.

Rahuliku ja tasakaalukana näiva külavanema tegelik jõud peitub aga heas meeskonnatöös ja ühistes tegemistes. Tema muhedal moel räägitud lood Viskla külakogukonna tegevustest sunnivad kas kadedust tundma või ise samamoodi tegutsema. Olgu selleks külale kingitud lipumasti kambakesi käsitsi kohaletoomine 10 km  teekonnal või heategevuslikud pannkoogilõunad Viskla külamajas. Erkki on ka tubli väikeettevõtja, tema ettevõte Knolle Köögid on tuntud kodumaakonnast kaugemalgi. Erkki kohta võib julgelt öelda – suure südame, lahtiste käte ja terava mõistusega äge Eesti mees. Ta on eeskujuks ja innustajaks nii oma lastele ja perele kui ka Viskla inimestele ja harjumaalastelegi!

Aasta tegu 2023 Hõimumarss eestvedaja Lahemaa Pärimuskoda, Kuusalu vald

Esitajad kirjeldasid aasta tegu järgmiselt:

Sündmus/rahvamatk “Hõimumarss” tugineb Lahemaa rahvuslikule pärandkultuurile läbi

keskse Kolga mõisa tutvustades seda laiemale üldsusele. 2023. aasta jaanuaris toimus see juba üheksandat korda. MTÜ Estlander alustas üritusega, mis kandis algselt nime “Ekströmi marss” ja mis tugines militaarsetele ajaloosündmustele Vabadussõja ajal samas piirkonnas. Teisest korraldusaastast liitus korraldustiimiga Lahemaa Pärimuskoda, kes sel aastal kogu eestvedamise oma kanda võttis. Kui 2021. aastani keskendus sündmus vaid ühele militaarajaloolisele sündmusele, siis alates 2022. aastast austatakse rahvamatkaga erinevaid Soome-Eesti sõjalisajaloolisi koostöid ehk hõimude omavahelist abistamist. Kahel esimesel aastal algas rahvamatk Valklast ja suundus Harale, kokku üle 30 kilomeetri järgides kunagist sõjateekonda. Alates kolmandast aastast on olnud matka alg- ja lõpp-punkt Kolga mõis. Sündmuse peapunktide ühildamine oli logistikat lihtsustaval eesmärgil, sest huvi sündmuse vastu on aasta-aastalt suurenenud. Kui esimesel aastal osales matkal mõnisada inimest, siis 2019. aastal kasvas see pea 2500 inimeseni. Tänavu oli osalejaid üle 1500.

Kogu sündmus toimub Vabadussõja-aegses võtmes ning siduvaks tähiseks on rahvasporti propageeriv rahvamatk kolmel matkarajal Vabadussõja-aegsetel Lahemaa matkateedel. Kolme eri pikkusega matkaraja nimetused märgivad eri ajastuid – 8-kilomeetrine rada on Soomepoiste marss, 17-kilomeetrine Porilaste marss ja 30-kilomeetrine Ekströmi marss. Matka start toimub Kolga mõisast, mis on kultuurisündmuse keskuseks. Seal on avatud erinevad näitused, mis kajastavad ajastujärgset elu-olu, militaartegevust ning käsitööd, toimub ajastulaat (ajastutruud müüjad ajastutruude kaupadega), viiakse läbi ajastuomased õpitoad (sepis, puit, lihtsamad tööd, hügieenirituaalid elamussaunas, tulealustamine, kohalik murdekeel jms), korraldatakse kohvikukontsert, esinevad “laadamuusikud” ja toimuvad mõisaekskursioonid. Kogu matkaraja vältel on alati tee peal erinevaid punkte, kus toimub tegevusi, pakutakse sooja jooki vms. Sündmuse avab Kolga mõisa ees toimuv Frontline-Eesti Vabadussõja-teemaline lahing-näitemäng. Muusikud esinevad ka matkaradadel olevatel lõkkeplatsidel. Kokkuvõtteks annab sündmus osalejale tervikliku elamuse, mis suunab teda enam huvituma Eesti rahvuslikust pärandkultuurist. Suurema osalushuvi tekitamiseks ei ole kohaldatud piletitasu vaid sümboolset loendamistasu iga inimese kohta (lapsed tasuta).

Kuigi sündmuse algse legendi aluseks olev Vabadussõja-aegne retk on seotud Lahemaa-piirkonnaga, siis antud sündmusel on osalejate hulk üle-eestiline ning lausa rahvusvaheline ja toonud tuntust Eestile ja meie kultuurile nii pärandi-, militaar-, ajaloo- kui ka spordihuviliste seas.

Aasta vabaühendus 2023 Leesi Tarwitajate Ühisus, Kuusalu vald

Esitaja kirjeldas vabaühendust järgmiselt:

Kohaliku kogukonnaelu edendajana peab Leesi Tarwitajate Ühisus juba neljandat suvehooaega ülipopulaarset külapoodi Leesi külas. Pood ärkas uuele elule kui koos Juminda poolsaare külaelanikega otsustati Leesi pood omanikult ära osta ja ühiselt taastada. 2022.aasta suvel kandideeris Leesi Tarwitajate Ühisus AS-i Saku Õlletehas „Värskendame Eestimaad“ kampaaniasse, kust õnnestus saada toetust Leesi küla uue lava ehitamiseks. Tänavu suvel ehitati seltsi eestvedamisel poe taha uus välilava, kus on 4 aastaga korraldatud juba 10 suvekontserti üle-eestiliselt tuntud esinejatega. Kontsertide korraldamine annab olulise panuse remondifondi, et jätkata Leesi poemaja ja kogu kinnistu korrastamist. Kõigil kontsertidel on osalenud keskmiselt 300-400 inimest.

Leesi külas 25. juunil 2022, kui kogukonna taastatud kauplusemaja hoovil esines kontserdiga ansambel Kukerpillid.
Foto Raul Valgiste

Harjumaa tervisetegija 2023 Andrus Danilov, Kose vald

Esitaja kirjeldas tervisetegijat järgmiselt:

Eriliseks südameasjaks on Andruse jaoks laste ja noorte sportimisaktiivsuse suurendamine. Ta panustab oma aega ja oskusi, et koostöös valla haridus-ja kultuuriasutustega välja töötada erinevaid liikuma kutsuvaid sündmuseid (nt legendaarse koolijuhi A. Puistama auks korraldatud tänavajooks, erinevatel spordialadel korraldatud valla meistrivõistlused: kergejõustik, discgolf, ujumine, tennis, rattavõistlused jm) – kõikide nende võistluste organiseerimisel on ta osutanud oma abi ja näidanud üles initsiatiivi. Andruse eestvõttel toimuvad mitmed Kose valla spordivaldkonna suursündmused, mis aasta-aastalt koguvad osalejaid juurde. Nii on ta olnud Kose jalgrattakrossi sündmuse algataja ning sellest on välja kasvanud Eesti tasemel suursündmus:  BOSCH rattamaratonide sarja kuuluv Kose 7 Järve rattamaraton, mis kuulub Eesti suurimasse rattamaratonide sarja ning mille osalejate arv on küündinud 700-ni.

Olles ise läbinisti spordimees ja pühendunud lapsevanem oma sportlikele lastele, omab ta Kose valla spordimaastiku kujundamiseks vajalikke eelteadmisi, mida ta on ka oskuslikult läbi aastate rakendanud. Andrus on olnud käivitajaks ja eestvedajaks mitmele spordiklubile: 1997. aastal asutati Andruse eestvõttel MTÜ Kose Spordiklubi. Selle MTÜ tegevuseks oli korvpalli-, jalgrattaspordi ja jalgpalli arendamine Kose vallas. MTÜ Kose Spordiklubiga mängiti Eesti meistrivõistlustel, Harjumaa liigat ja Tallinna liigat. Klubi oli heaks hüppelauaks meie noortele korvpalluritele. Sellest klubist läksid meistriliigasse järgmised Kose poisid: Heiko Niidas, Kauri Sild, Aleksander Leonov ja Erik Luts.

Andrus on tegev ka Kose Suusa- ja Tervisespordiklubi MTÜ-s. Selle klubiga on nad arendanud Kose suusaradasid ja discgolfirada. 2021. aastal sai 2 km suusaring valgustuse, samuti oli tema südameasjaks nõustada Kose vallavalitsust parima  suusaraja masina soetamisel, millega ta talviti nüüd ise Kose suusaradu hooldab ja ilma liialduseta võib öelda, et need on väga head.

Andruse tegevuse motoks on, et heal tasemel sporti saab teha heades tingimustes ning valla spordirajatisi tuleb arendada ja parendada. Andrus on Kose vallavalitsusele selles osas aktiivseks koostööpartneriks ja nõuandjaks. Kose vald on väga uhke ja rahul, et Andrus Danilov on Kose Spordimaja juhataja ja spordijuht ning initsiatiivikas ja motiveeritud kogukonnaliige, kes omab vaadet ja oskab vallavalitsusele nõu anda mitmelt eri positsioonilt.

 

 

 

 

Harjumaa tervisetegu 2023 “Stop The Bleed” (Peata ohtlik verejooks) koolitused kogukonnale Tallinna linn

Esitajad kirjeldasid tervisetegu järgmiselt:

Prof Peep Talving tõi Eestisse “Stop The Bleed” (Peata ohtlik verejooks) koolitusprogrammi ja on koos Laivi Uuetoaga koolitusi Harjumaal laiemale kogukonnale läbi viinud. Ameerika Kirurgide Liidu poolt ettevalmistatud koolituse eesmärgiks on kogukondades esmaabioskuste arendamine, suurendamaks vigastatu ellujäämise võimalusi enne meditsiinispetsialistide saabumist. Koolitusel osalejaid õpetatakse sündmuskohal tuvastama ohtlikku verejooksu ning harjutatakse rõhk- ja hüübeside ning žguti kasutamise oskusi selle peatamiseks. Need oskused on olulised nii üksikisiku õnnetuse korral kui ka masskannatanutega kriisisituatsioonides.

2023.aastal pakuti tasuta koolitusi elutähtsat teenust osutavates (Kiirabi, Punane Rist, med. teenuse osutajad) või kõrgendatud riskiga ettevõtetes (nt jahimeeste selts) kui ka laiemalt gümnaasiumites (Arte G, Kiili G) jm organisatsioonides (sh Tallinna LOV, TET võrgustiku liikmed), kokku 18 korral, üle 300 osalejaga. Koolituse järgselt on kõikidele organisatsioonidele kingitud esmaabi tarvikute komplekt, mida vajadusel saab kohe kasutada. Koolitused on saanud väga positiivset tagasisidet ja huvi uue aasta võimaluste osas on kõrge ka avalikku reklaami tegemata. Peep Talvingu eestvedamisel on alustatud koolitajate väljaõppega PERH Traumakeskuses ning panustamisega organisatsioonide sisekoolitajate koolitamisse (nt Päästeamet).

Tunnustamist väärt on ühe traumakirurgi soov panustada kogukondlikku ennetustegevusse ja inimeste esmaabi oskuste arendamisse professionaalsel tasandil nagu Peep Talving koos oma abilise Laivi Uuetoaga on seda sel aastal teinud.

 

 

 

 

Parim LEADER elukeskkonna projekt 2023 Merepiiga trepi ja jalgraja rekonstrueerimine MTÜ Tabasalu Looduspark, Harku vald (MTÜ Nelja Valla Kogu)

Esitaja kirjeldas elukeskkonna projekti järgmiselt:

MTÜ Tabasalu Looduspark rendib juba aastaid Harku vallale kuuluvat Kapteni tee 4 kinnistut. See asub maalilise Rannamõisa panga veerel ja sellel asub mere äärde viiv vana karjatee, mida sajandeid kasutasid ka Rannamõisa küla elanikud. 1970ndatel rajati järsu nõlva kohale hädapärane betoonist trepp. Hooldamata trepp oli sedavõrd amortiseerunud, et oli muutunud ohtlikuks. Roostes ja murdunud käsipuud olid ohuks eriti lastele. Kohalik elanik Kaido Taberland võttis südameasjaks muuhulgas Rannamõisa Lasteaia lastele tihti kasutatav trepp ja jalgrada rekonstrueerida.

Tänavu suvel toimusid rajal kapitaalsed ehitustööd ning oktoobri lõpuks oli kohalikele ja kaugemalt tulnutelegi nii oluline pääs mere äärde valmis. Rannamõisa lasteaiaperega istutati raja äärde puud. Nüüd on igal lasteaia rühmal raja ääres oma pärnapuud, mida käiakse igasuguse ilmaga paitamas ja sirgumist silmitsemas. Trepp asub Tabasalu Looduspargi vahetus läheduses ja on pangast alla mineku üks võimalus. Trepi kasutajaskond on väga lai, sest seda saavad kasutada ka kõik loodusrajale õppematkadele tulevad grupid.

Septembris-oktoobris valmis Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) toel Merepiiga trepi vahetusse lähedusse ka lastele mängulinnak ja püstitati kolm elukeskkonda sobivat trenažööri. Algselt külarahva kooskäimiskohana kasutatav Kapteni tee kinnistu on alati olnud kenasti hooldatud, seal on tehtud erinevaid talgupäevi, püütud väärtustada puutööoskusi. Nüüd on ühtehoidval kogukonnal stiilselt lahendatud rada koos trepiga, lastele nii vajalik avalik mänguala ja tervisesportlastele treeningpingid.

 

Soovime eestvedajatele jätkuvat energiat ja häid abilisi oma elukeskkonna hoidmisel!

 

Parim LEADER ettevõtlusprojekt 2023 Mobiilse ronimisseina atraktsioon sõiduauto treileril Elamusmängud OÜ, Kiili vald (MTÜ Nelja Valla Kogu)

Esitaja kirjeldas ettevõtlusprojekti järgmiselt:

Projektiga soetati uus ja ainulaadne mobiilne ronimissein, mille saab paigaldada sõiduauto haagisele ning viia kohale ürituse toimumise kohta üle Eesti.  Mobiilse 7,5-meetrise looduslike pinnaRonimissein. Foto Silver Laidlavormidega kaljuseina meenutava ronimistorni näol on Eesti turul tegemist täiesti uudse atraktsiooniga, mis on mõeldud laias vanusegrupis inimestele vaba aja sisustamiseks ja sportliku harrastuse edendamiseks. Atraktsioon on ainulaadne nii Skandinaavias kui Baltikumis.

 

 

 

 

 

 

Parim LEADER koostööprojekt 2023 Rahvusvaheline koostöö säästva turismi arenguks rahvusparkidega piirkondades Kuusalu vald, Loksa linn (MTÜ Arenduskoda)

Esitaja kirjeldas koostööprojekti järgmiselt:

Projekti eestvedaja MTÜ Arenduskoda (Harjumaalt Kuusalu vald ja Loksa linn, Lääne-Virumaalt Tapa, Kadrina ja Haljala vald).
Projekti kestvus september 2017- august 2021.
Koostööpartneriteks kümme Leader-tegevusrühma neljas riigis:
Eestist  MTÜ Arenduskoda, MTÜ Rohelise- Jõemaa Koostöökogu, MTÜ Kodukant Läänemaa;
Lätist LAG Ziemelkuzemes biznesa asocija, LAG Cesu rajona lauku partneriba;
Sloveeniast LAG Society for Rural Development of the Land between Snežnik and Nanosom, LAG Bogastvo podeželja ob Dravi in v Slovenskih goricah,  LAG Soča Valley;
Portugalist LAG ATACHA, LAG ADRAMA.
Projekt keskendus säästva turismi mikroettevõtluse pakkumisele, teenuste arendamisele ja projektis osalevate piirkondade säästva turismi partnerite võrgustumisele ja ühisturunduse käivitamisele ning arendamisele. Võrgustumine toimus kolmel tasandil: oma piirkond, projekti piirkonnad oma riigis ja kõik projekti piirkonnad rahvusvaheliselt.

Projekti tulemusena:

-kaardistati kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja vabaühenduste koostöös Arenduskoja  piirkonna turismi ettevõtjad ja objektid seisuga 2019;
-valmis Lahemaa Rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2019–2030+;
-Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonda (MTÜ Arenduskoda piirkond) tunnustati Europark sertifikaadiga;
-kestev toostöö kümne Leader-tegevusrühma vahel;
-toimiv ja arenev koostöö piirkonna organisatsioonide ja kogukondade vahel;
– sisuline koostöö RMK ja Keskkonnaametiga;
– saadi hulgaliselt kogemusi ja ideid seminaridelt ja õppereisidelt (tegevustes kokku 775 osalejat).

Tegevused ja koostöö on jätkunud peale projekti lõppu, seega on projekti mõju piirkonnale jätkuv. Näiteks on MTÜ Arenduskoda piirkonnas neli ettevõtet, kellele on väljastatud Europark sertifikaat peale projekti ametlikku lõppu. 2024. aastal plaanitakse uuendada säästva turismi arengu strateegiat.  Uued jätkuprojekti ideed.
Projekti kokkuvõttev esitlus 27.07.2021

 

Parim siseturvalisusesse panustav organisatsioon 2023 vallavalitsuse kriisistaap, Lääne-Harju vald

Esitaja kirjeldas laureaati järgmiselt:

Pole veel üheski Harjumaa omavalitsuses märganud sellisel tasemel kriisireguleerimise ja -kommunikatsiooni võimekust, samuti kohalike asutuste ja elanike kaasamist. Hiljutiste tormide ajal on (lisaks sellele, et see on ka vajalik info) juba elamus omaette jälgida nende tegevust sotsiaalmeedias ja teistes kohalikes kanalites. Kohalik kriisitelefon reaalselt töötabki 24/7, tormiblogi oli samuti kogu tormi ajal töös ning sinna ilmus kogu aeg pilte tormikahjustustest ja ka olukorra lahendamisest. Põnevam kui suurte meediakanalite tormiblogid. Olukordi lahendavad aga vallavalitsuse töötajatest moodustatud kriisistaabi liikmed, kes kas oma tehnikaga ise väljas käivad või kutsuvad appi vajalikke ressursse omavaid kohalikke.

Samuti tehti viimase kriisi ajal koostööd kohalikega, neid kaasates ja andes võimaluse vallas vabatahtlikuna abiks olla. Kõik see süvendab ühtekuuluvustunnet vallas. Elektri- ja veekatkestuse ajal oli korraldatud ka see, et inimesed said kindlas kohas koguneda ja akusid laadida või joogivett võtta vms. Ühesõnaga – tasemel algusest lõpuni. Lisaks ka operatiivne kohalik ohuteavituse süsteem, mille kaudu viimase tormi ajal sai infot saabuvast tormist, kuhu saab akusid laadima koguneda jne. Peale tormi pakuti kohalikele võimalust valla teedel olevad puud ise ära viia ja kütte puudeks teha. Lisaks operatiivsele reageerimisele on neil ka väga hea ennetustöö, mis tähendab, et kriisidele ja nende lahendamistele pööratakse suurt tähelepanu ka erinevate õppustega, kuhu on kaasatud ka näiteks Päästeamet. Seda, et kriiside lahendamine on selles omavalitsuses väga tähtis, seda on kaugele näha. Enam vähem igale üritusele on kaasatud ka kohalikud päästjad, kes  levitavad sõna kriisivalmidusest.
See on vald, kus võib end turvaliselt tunda ja kus tead, et kriisis keegi sind üksi ei jäta.

 

Pildigalerii tunnustussündmuselt Filmimuuseumis.

PRESSITEADE_08.11.2023_Harjumaa aasta tegijad on selgunud

PRESSITEADE_26.09.2023_Harjumaa aasta tegija konkurss

Konkursi läbiviimist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).