Aasta vabaühendus 2021

Aasta vabaühendus 2021 

Ääsmäe Külakogu, Saue vald

Vaata videoklippi

Kristina Muidre, Marek Muidre, Ave Kruus, Virge Keidla. Foto Erik Riikoja

Ääsmäel avati septembris 2021 ametlikult Saue valla kõige nooblima noodiga külamaja – ÄKKK – Ääsmäe kärajamaja, kultuuri- ja kliimakeskuse valmimine. Tavaliselt tekib sõna „külamaja“ peale silme ette pilt väiksest puumajast, kus põrand natuke naksub, pliit köeb, saalis tantsitakse rahvatantsu ja seinapalgid on 1920. aasta metsaraiest. Ääsmäe oma on nõks teistsugune, välimuselt kohe kindlasti, aga sisult ka.  Seda külamaja asja on Ääsmäel üle kümnendi peast paberile pillutud. Juba 2010. aastal esitati Leaderile taotlus ehitusprojekti koostamiseks. See sai isegi valmis, aga maja enda ehitamiseks enam eurorahasid saada ei õnnestunud. Vahepeal muutus külamaja visioon ja valmis uus eskiisprojekt ja püüti jälle leida ehituse jaoks rahastust: kirjutati fondidesse, otsiti kaasrahastajad, käidi pankades. Lõpuks tuli otsus, et vallaeelarvest saab 700 000 eurot, aga eskiisi järgi oli ehitusmaksumuseks 1,6 miljonit pluss käibemaks. Tuli teha kolmas eskiisprojekt…  Nõrgema närvikavaga seltskond oleks ammu käega löönud. Aga 2020. aasta sügise hakul oli maja lõpuks enam-vähem valmis.

Tõsi, sisetöödeks raha ei jätkunud, nii tuli maja seest viimistleda ja disainida külaaktivistidel endil ja osa töid tehti ka talgukorras. Sellega saadi hakkama, see oli käkitegu peale dekaadi jagu jagelemist maja enda ümber.  Aga maja on moodne ja kerge kiiksuga, natuke ikka külakogu rahva nägu. Pärnu maantee poolt tulles paistab nagu madal ühekorruseline hoone, aga kohale jõudes selgub, et mäenõlva sisse peidab end veel üks korrus. See asukoht kallakul tõi idee, et katuselt kogunev vihmavesi võiks olla suunatud ülevalt nõlvalt alla kulgevasse kärestikku, millest üle sirutub sild. Välja ehitatakse ka terrass, millest üks osa on nagu kohvikurõduuks, teine esinejatele lavaks. Need jäävad praegu küll tegemata, raha ei ole.  Maja põhisaal on ligi paarisajale külastajale mõeldud, osaliselt rõduga lahendatud ja läbi kahe korruse. Aknad on kitsad ja mingitel kindlatel hetkedel tekitab päikesevalgus sees natuke nagu kiriku tunde. On isegi mõeldud, et ühel hetkel võiks aken

dele vitraažid teha. Tualetid tulid lausa kunstniku käe alt. Tegelikult ka. Kohalik keraamik Tagametsa Loovusmajast on võtnud need ruumid ise disainida. Kui santehnikutele lisaks loomeinimene kallale lastakse, siis võib ilmselt kiiksuga tulemust oodata ja nii ka sai. Tualettide külastamine on täitsa omaette elamus – silmailu missugune ja taustaks linnulaul. Saun on ka majas olemas, samuti omaette sissepääsuga ruumid iluteenusele, hobiruum.

Õnneks on aastate jooksul maja ootuses igasugust kraami soetatud. Nii olid enne maja valmimist juba olemas 250 saalitooli, pinksilaud, korralik heli- ja valgustehnika, köögi sisseseade, kohvikumööbel. Enamus kõik Leaderi projektidest.  Kurb on vaid see, et panipaiku sai vähe. Nii joonistati koos arhitektiga kõik vabad majasopid täis – lava- ja trepialused saavad oma funktsiooni asjade ladustamisel.  Maja südameks on pisikese kohviku mõõtu tööstuslik köök. Selline külamajades tavapärane „kolm kappi ja kohvimasin“ köök ei tulnud kõne allagi. Esiteks ollakse juba täna tuntud oma puhvetibrändiga Ääsmäe Külaplatsi Kohvik, mis pakub maitsvaid küpsetisi ja tegijate koduköögid on ammu juba väikseks jäänud.  Teiseks taheti olla valmis selleks, et kõik maja üritused peiedest pulmadeni ja saunast seminarini saaks oma jõududega teenindatud. See on mugav kliendile, aga veelgi olulisem – annab võimaluse raha teenida. Nimelt oli hoone ehitusse sisse programmeeritud 140 000 miinust, mis tuleb majal ja külakogul endal teenida. Ja see tähendab, et sisu peab looma nii, et see kõnetaks kõiki. Mõelda tuleb turunduslikult, ei saa ainult koorilaulu laulda, sinna kõrvale on vaja ka jazz’u ja etnorokki, Nii piltlikult kui otseselt väljendatuna.

Ääsmäe külakogu on seltskond äkkk´i täis inimesi, kellel on väga selge nägemus ja kindel suund ning teadmine, mida nemad oma kodukohas, oma kogukonna inimeste heaks tahavad teha. Tahtsid oma maja – kultuurikeskust ja võttis küll kümmekond aastat aega, aga tehtud sai. Uhke ja kaasaegne ÄKKK. Tahtsid kohvikupidamist proovida – tehtud ja on väga nõutud tegijad. Lisaks discgolf, suusarajad, lastehommikud, veiniõhtud, kino, kontserdid, kirsipark, külaplats ning muu majas toimiv huvitegevus. See, mis selle Kärajamajale sisu annab, on just see sama seltskond aktiivseid tegijaid, kes oma vaba aja energia on panustanud erinevate projektide kirjutamisse ning toonud valda lisaks pea 500 000 eurot projektide näol. Vabatahtliku tööna üles ehitanud, välja mõelnud ja sisuga täitnud.  Neid, kes ühel või teisel moel selles vabaühenduses toimetavad, on julgelt üle 30. Kõik mida nad otsustavad teha, saab varem või hiljem tehtud ning sellel on kohalikule kogukonnale suur kokku liitev mõju.

2021 esitati 11 kandidaati:

  • Ääsmäe külakogu (Saue vald)
  • MTÜ Kehra Raudteejaam (Anija vald)
  • MTÜ Tuulekell (Raasiku vald)
  • Kolga Seltsimaja MTÜ (Kuusalu vald)
  • Aave Spordiklubi MTÜ (Raasiku vald)
  • MTÜ Jüri Gümnaasiumi vilistlaskogu (Rae vald)
  • MTÜ Laurentsiuse Selts (Kuusalu vald)
  • Lohusalu Poolsaare Loodusselts (Lääne-Harju vald)
  • Tuula tutulus (Saue vald)
  • Re Stuudio MTÜ (Lääne- Harju vald)
  • MTÜ Suurupi Selts (Harku vald)
    Tunnustus antakse välja seltsingule, mittetulundusühendusele või sihtasutusele, mis tegutseb Harjumaal.  MTÜ või SA on esitanud õigeaegselt eelmise perioodi majandusaasta aruande.
    Laureaat on:
    silma paistnud  järjepidevusega ja/või traditsioonide kandjana piirkondliku või maakondliku elu arendamisel;
    kogukonnale tugevaks toeks, sh ellu viinud piirkondlikke või maakondlikke säravaid ideid, kaasavaid ja/või uuenduslikke algatusi;
    sotsiaalselt ettevõtlik ja/või omatulu teeniv;
    koostööaldis teiste ühenduste/ ettevõtjate/ omavalitsus(t)ega.

Harjumaa aasta vabaühendused:
2020
– MTÜ Ellamaa Külaarenduskeskus ja Ellamaa Loodusselts (Saue vald)
2019 –
Perekeskus Männikäbi MTÜ (Raasiku vald)
2018 – MTÜ Pakri Käsitöö ja Koduloo Koda (Lääne-Harju vald) – särav kodanikuühendus
MTÜ Noortekeskus Vihasoo (Kuusalu vald) – võimekas kodanikuühendus
MTÜ Riigikaitse Rügement (Harku vald) – eripreemia
2017 – MTÜ Lootuse küla (Kernu, hiljem Saue vald)
2016 – EELK Risti Kogudus (Padise vald)
2015 – Muraste külaselts (Harku vald)
2014 – Saku Priitahtlikud Pritsimehed (Saku vald)
2013 – Saku Lions Klubi (Saku vald)
2012 – MTÜ Õppe- ja Arengukeskus ME (Maardu linn)
2011 – Kehra Raudteejaam (Anija vald)
2010 – MTÜ Ajaleidja (Aegviidu vald)
2009 – konkurssi ei toimunud
2008 – MTÜ Töötahe (Keila linn)
2007 – MTÜ Metsanurme (Saku vald)

Täiendav info:
Ege Kirik, vabaühenduste konsultant, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
ege@heak.ee; tel 5698 0804

EST