HEAK artiklisari: Kas automatiseerimine ja digitaliseerimine on jõukohane ka väikeettevõtetele?

Käesoleva aasta oktoobri lõpus toimus Tallinnas rahvusvahelisel konverents Manufuture 2017, kus käsitleti tootmisettevõtetes toimuvaid muudatusi, kaasa arvatud jätkuvat toomise automatiseerimist ning uute tehnoloogiate kasutamist. Üks tähelepanu fookuspunktidest oli küsimusel kas need uued võimalused on kättesaadavad ka väikeettevõtetele. Paljud teist on ilmselt meediakanalitest kuulnud või ajakirjandusest lugenud viimase aja moeväljenditest nagu näiteks Industry 4.0, smart factory, nutikad tooted, digitaliseerimine ja IoT (ehk Internet of Things). Tihti väidavad nende väljendite kasutajad nagu oleks igaüks eelmainitud märksõnadest võluvits, mis toob õnne ja rahu kui mitte tervele planeedile, siis vähemalt meie õuele. Nii nagu trendisõnadega ikka, külvab nende oskamatu ja sage kasutamine palju segadust ja mõnikord kutsub esile ka palju emotsioone. Võite üles otsida 12. aprilli “Eesti Ekspressi” ja lugeda mida arvas Indrek Neivelt ühe ministeeriumi otsusest luua selle ministeeriumi juurde uus asekantsleri ametikoht, kelle ülesanne oleks „valdkonna digitaliseerimise protsessi käivitamine ja elluviimine“.

Sellepärast, enne kui vastan artikli pealkirjas olevale küsimusele, räägin mis on nende mõistete taga.

Industry 4.0 Loodan, et lugeja nõustub minuga, et nii Eesti kui kogu maailm on suurte muutuste ja arengute keerises.  Ühiskonnast toimuvatele muutustele ei saa selga keerata, ega neile vastu võidelda, need tuleb enda kasuks rakendada. Üks muutus, mis toimub suure hooga, on tehnoloogia areng ja tehnoloogia rakendamine igapäevaelus. Näiteks isesõitvad autod, 3D kino ja televiisorid, jne. Uute tehnoloogiate, kaasa arvatud tehisintellekt,  rakendamisist tööstuses eesmärgiga muuta ettevõtte konkurentsivõimelisemaks, ongi hakatud nimetama kas neljandaks tööstuse revolutsiooniks või Industry 4.0. Korrektsuse nimel tuleb märkida, et väljend Industry 4.0 tuleb Saksamaa valituse poolt ellu kutsutud samanimelisest riiklikust programmist mille eesmärk oli tõsta Saksa tööstusettevõtete konkurentsivõimet stimuleerides ettevõtteid  juurutama innovaatilisi lahendusi. Seda programmi tutvustati esimest korda avalikult 2011. aastal Hannoveri messil. Tahaks rõhutada, et Industry 4.0 eesmärk ei ole lihtsalt tehnoloogia kui sellise kasutuselevõtt. Eesmärk on muuta ettevõtte tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, kas siis läbi tootmise omahinna vähendamise, tarneaja lähendamise või kliendile toote või teenuse kasutusmugavuse parendamise ning tehnoloogia on üks vahenditest. Eesmärgi saavutamine võib ja tihti ka vajab, ettevõtte töökultuuri ja protsesside muutmist.  Näiteks Eesti ei loonud e-maksuametit mitte sellepärast, et tehnoloogia oli olemas, vaid ikka selleks, et  eraisikutele ja ettevõttetele kes maksuametiga kokku puutuvad muuta deklaratsioonide täitmine võimalikult mugavaks. Olen kindel, et lisaks IT vahendite kasutamisele e-maksuameti loomiseks, kaasnes sellega ka uute tööprotsesside loomist ning paljud ametnikud pidi ümber spetsialiseeruma. Autotööstuses ei kasutata roboteid mitte sellepärast, et need on tehnoloogia viimane sõna, vaid selle pärast, et lühendada auto toomiskulusid ja tootmise tarneaega.

Digitaliseerimine. Sõltuvalt sellest, kellega rääkida, võib mõiste täpsem sisu suuresti varieeruda. Teenindusettevõttes võib see olla seotud paberivaba asjaajamisega, nagu näiteks e-maksuamet ja tootmisettevõttes robotite kasutamist autode koosteliinil ja IT kasutamist koosteliini juhtimisel. Suures plaanis viitab see ükskõik millistele meetmetele, mis aitab organisatsioonis läbi IT või muude tehnoloogiate automatiseerida nii info kui ka toodete liikumist läbi terve tootmisprotsessi.

Oma isiklikest kontaktidest väikeettevõtjatega olen saanud tagasisidet, et loo alguses  viidatud mõistete kohati vägivaldne ja mitte korrektne kasutamine on tekitanud väära arusaama, et kui sa ei suuda täna ja kohe oma tootmist viia samale tasemele nagu on autotööstused, kus tehases on iga 100 roboti kohta 1 inimene, siis oled sa automaatselt arvatud luuserite hulka. Ja kuna sellele tasemel jõudmine nõuab suuri investeeringuid, siis on justkui eos välistatud tänase tubli ja eduka väikeettevõtte jõudmine väärikasse seltskonda. Olen ettevõtetele, keda Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses nõustan, soovitanud võtta üks samm korraga. Alustada tuleb eesmärgi seadmisest mida on vaja muuta, et saavutada oma eesmärk. Olgu selleks eesmärgiks siis kas tootmisvõimsuse kasvatamine, tootmise tarneaja lühendamine või omahinna alandamine. Ja seejärel liikuda pidevalt, kasvõi väikeste sammudega seatud eesmärgi suunas. Ja sellised väikesed sammud ei pea ilmtingimata olema suured investeeringud. Saan oma praktikast tuua mitu nõustatavat ettevõtet, kes on koostöös meiega juba alustanud või kohe alustamas tootmise planeerimise- ja juhtimise infosüsteemide juurutamist. Väiksematele ettevõtetele on sellised infosüsteemid võimalik hankida paarikümne eurose kuutasu eest või soetada infosüsteem paari tuhande euroga. Sama moodi on saadaval lihtsad ja odavad lahendused selleks, et jälgida vanema põlvkonna tööpinkide tööprotsesse, eesmärgiga suurendada nende efektiivsust. Iga ettevõte, kes sellise sammu on ette võtnud, ei tohi häbeneda nimetamast seda protsessi digitaliseerimiseks. Digitaliseerimine on iga tegevus, mis aitab ettevõttel tootmis- ja juhtimisprotsesse tänu IT ja elektroonika kasutamisele lihtsustada. Ja kui ettevõtte on läbi nende väikeste ja jõukohaste projektide realiseerimise iga kuu mõned sajad eurod kokku hoidnud, siis saab varsti astuda järgmise sammu. Ja ehkki Manufuture 2017 esinejate seas oli ettevõtteid kes on jõudnud täis automaatsete tootmisteni, oli üldine sõnum, et tähtis on alustada ja tulemused ei lase ennast kaua oodata.

Seega vastus pealkirjas esitatud küsimusele on „jah“,  kõik see mis on moodsate sõnade Industry 4.0, digitaliseerimine ja IoT taga on kättesaadav, rakendatav ja kasulik ka väikeettevõtetele.

Nutikad tooted. Toon siin vaid illustreeriva näite. Rõivatootja Protex Balti on koostöös Eesti ITC klastriga ja Eesti Elektroonikatööstuse Liiduga loonud nutikad tööriided karmides keskkonnatingimustes töötavatele töölistele, näiteks neile kes töötavad Norras kalakasvatustes. Töörõivastesse on integreeritud raadiosaatjad omavaheliseks kommunikatsiooniks. Ohutuse tagamiseks on rõivastes sensorid, mis tuvastavad töötaja kukkumise ja selle kohta automaatse teavituse saatmine lähedalasuvatele kolleegidele ning juhtimiskeskusesse, et vajadusel kiiresti päästeoperatsiooniga alustada. Nn. speach-to-text funktsioon, ehk töötajad saavad teha märkmeid dikteerides vajalikud märkmed ning tarkvara konverteerib selle tavaliseks teksti failiks. Lisaks on rõivastel ilmastiku sensor, et kontrollida, ega tingimused ei ole töötamiseks ohtlikud ning kõige muu kõrval on juba loomulikuna tunduv GPS asukohatuvastus. Vaata videot.


Eduard Laur
Ettevõtluskonsultant
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus