31. mail on rahvusvaheline kaugtööpäev. Sel aastal tunnustatakse organisatsioone, kes kaugtööd rakendavad. Kaugtöö Tegija märgisega. Ent keegi ei keela tööandjatel ja töövõtjatel omal algatusel paindlikemates töövormides kokku leppida ja seda aastaringselt.
Järjest enam suureneb tööde hulk, mille puhul ei ole oluline kontoris istutud tundide arv, vaid pigem panus ettevõtte arengusse ning tulemus. Infotehnoloogilised vahendid võimaldavad mitmeid töid teha distantsilt ning töötajale sobival ajahetkel, mis tähendab, et meil on võimalik nii tööaega kui inimressursi otstarbekamalt kasutada. Samalajal aga on meil hulgaliselt töötajaid, kes käivad igapäevaselt tööl kodust kaugel asuvas kontoris, kuigi töö sisu seda sugugi ei nõuaks. Veel on levinud arusaamine, et töölkäimine võrdub töö tegemisega.
Üheltpoolt on tööga seonduval pendelrändel positiivne mõju- see võimaldab inimestel elada seal, kus nad soovivad ning vältida regioonist lahkumist. Pendelränne vähendab ka tööpuudust maapiirkondades ning ühtlustab palgataset. Teisalt aga on pendelrändega seotud oluline aja- ja rahaline kulu töötaja seisukohast ning ebavajalik koormus keskkonnale (transport jms). See on koht, kus tasub mõelda täiendavatele võimalustele nt. kaugtöö/paindliku töö edendamisele, soodustamisele piirkonnas.
Kaugtöö rakendamise puhul on küsimus ennekõike usalduses, mõtteviisis ja juhtimiskultuuris. Kaugtöö rakendamise eelduseks on juhi poolt seatud eesmärgid, mis on kas ajaliselt või tegevuste alusel mõõdetavad ning kõigile ühtviisi arusaadavad. Samuti nõuab kaugtöö tegemine kokkuleppeid töökorralduse osas. Näiteks võib kokkuleppida, et kaugtööd tehakse teisipäevast reedeni ning esmaspäeviti töötatakse kontoris.
Selline töötamine võimaldab paindlikumat tööaega, kokkuhoidu töökohta ja sealt tagasi koju liikumise ning transpordikulude arvelt, aga ka mugavust, samuti töö- ja pereelu ühildamist. Ka mitmed uuringud on näidanud, et töötajad on ettevõttes rahulolevamad, kui neil on võimalik oma tööaega ja -kohta vajadusel valida. Sageli aitab paar töökohalt eemal viibitud päeva tõsta inimese produktiivsust ja rahulolu ning soodustada loovust. Üheltpoolt annab kaugtöö tegemine töötajale suurema vabaduse tööülesannete täitmisel, teisalt aga paneb töötajale suuremad ootused ja vastutuse juhi silmis. Kaugtöö nõuab töötajalt tugevat enesedistsipliini. Tuleb ka arvestada, et kõigile kaugtöö tegemine ei sobi ning on neid, kes seda proovida ei soovigi.
Sageli peetakse paindlikult töötamise võimalust oluliseks vaid töötaja seisukohast. Tööandja seisukohalt võib üheks olulisemaks põhjuseks, miks rakendada paindlikku, töötaja vajadusi arvestavat töökorraldust, pidada ressursside otstarbekamat kasutamist st. nii aja-, inim- kui materiaalsete ressursside. Omavalitsuse seisukohast vaadatuna on kaugtöö soodustamisel piirkonnas vähemalt kaks olulist külge: 1) elanikud veedavad enam aega oma kodukohas, seeläbi tarbides enam ka muid teenuseid kohapeal 2) võimalus anda täiendav kasutus tühjadele või alakasutatud ruumidele.
Riigitasandi poliitikadokumentides on palju räägitud töö- ja pereelu paremast ühildamisest ja kaugtööst (nt Heaolu arengukava, Laste ja perede arengukava, Eesti regionaalarengu strateegia, Infoühiskonna arengukava). Aga mis on kasu pelgast dokumendist ja kes siis „parema ühildamisega“ tegelema peaks? Oleme Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses arvamusel, et eeskuju võiks alguse saada avalikust sektorist.
Eesti tööelu uuring ütleb kokkuvõtvalt, et kaugtöötamise kasvuks on lähitulevikus potentsiaali, kuna on olemas lõhe selle vahel, kui palju praegu kaugtöötajaid on ja kui palju on töötajaid, kelle tööd saaks potentsiaalselt ka kaugtöö vormis teha, kuid hetkel tööandja seda ei võimalda. Arvestades lisaks tööandjate järjest suuremat vajadust tööjõupuuduse tingimustes pakkuda töötajatele neile sobivaid töötingimusi ning ka tehnoloogia järjepidevat arengut, peaks tulevikus kaugtöö vorm Eestis levinumaks muutuma (https://somblogi.wordpress.com)
Kohaliku omavalitsuse korralda ja otsustada on kohaliku elu küsimused. Seadustes ei ole öeldud, et paindlike töövormide ning töökeskkonna loomine on omavalitsuse ülesanne, kuid omavalitsus saab eeskuju näidata kaugtöötamise võimluste loomisel.
Suuremates teenuskeskustes, aga ka küla seltsimajades, võiksid olla võimalused kaugtöötamiseks. Mõte on paremini ära kasutada olemasolevaid valla hooneid, mille eest kommunaalkulusid niikuinii tasutakse ning nende baasil kohandada ruumid avalikeks kaugtöötamise kohtadeks. Just avalikeks – see peaks elanikule olemas tasuta ligipääsetav, lisateenused oleksid tasulised vastavalt võimalustele. Töökoht peaks olema kontorilaua-tooli ja hea wifi ühendusega, võimalusel privaatne või eraldumist võimaldav (telefonikõnede tegemiseks). Kindlasti peaks olema veebipõhine ruumi broneeringusüsteem ning kindel kasutuskord. Mitmetes omavalitsustes on ruume, kus saaks kohe väikeste või natuke suuremate vahendite ja kohandustega luua vähemalt paar kaugtöötamise kohta. Nende ruumide kohandamiseks on ka erinevaid finantseerimisvõimalusi. Ruume ja rahalisivahendeid on võimalik leida, aga oluline on ka potentsiaalne kaugtöötajate hulk.
Kõike ei saa vald ära teha, on vaja ka kohalikke aktiivseid inimesi. Kutsume üles inimesi, kes on huvitatud, et valla suuremates keskustes avalikud kaugtöötamise kohad tekiksid, teemat arutama ja lahendusi leidma. Kontakti leiab HEAKi kodulehelt.
Samm lähemale kaugtöö kohtade rajamiseks on Harjumaa Omavalitsuste Liidu käivitatud DigiMaa projekt. DigiMaa asutati selleks, et kaasaegseid interneti-, televisiooni- ja telefoniteenuseid võimaldav lairibaühendus jõuaks kõikidesse Harjumaa kodudesse ja ettevõtetesse. Lairibaühendus on valguskaablil põhinev uue põlvkonna ühendus, mis võimaldab koju ja kontorisse ülikiiret internetti, televisiooni-, turva- ja telefoniteenuseid ning palju muud. Hetkel võtab DigiMaa vastu sooviavaldusi lairibavõrguga liitumiseks. Sooviavalduste põhjal alustatakse võrkude planeerimist. Lairibavõrku ei ehitata kõikide külade ja majadeni, vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse ning kus see kohe kasutusele võetakse. Seepärast on oluline, et kõik soovijad oma info edastaksid. Rohkem infot ja võimalus avalduse edastamiseks on DigiMaa kodulehe kaudu.
Demis Voss ja Juta Asuja
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
