Ühisnädalal otsiti Keila linna nägu.

Keila linnal on nooremapoolse looduslembese spetsialisti nägu

Kodanikunädala raames otsis Keila koos kogukonnaga linna tugevusi ja arenguvõimalusi ning portreteeris linna kui inimest.

Keila linnapea Enno Fels avaldas heameelt, et huvi esimese visioonikonverentsi “Keila 2035” vastu oli kogukonna esindajate seas väga suur ning ühisaruteludes pakuti välja palju häid mõtteid, millega linna arengusihte seades arvestada. “Päeva kokkuvõtteks võib öelda, et Keilal on palju tugevusi, mida väärtustavad eeskätt lastega pered ja noored. Tallinna lähedus ei ole meile mitte miinuseks, vaid suureks plussiks, sest paljud väärtustavad siin just laste ja noorte turvalist liikumis- ja tegevusvabadust, mida suures linnas sageli kergekäeliselt ei lubata,” tõi linnapea välja.

Fels lisas, et Keila on Eestis üks nooremaid linnu, kui arvestada linnaelanike keskmist vanust, mis jääb Statistikaameti mõne aasta taguste andmete kohaselt 35-39 eluaasta juurde. “See näitab linna arendamisel suunda ja konverentsil kogetu annab kindluse, et siinsed inimesed on ettevõtlikud, koostöövalmis ja soovivad oma kodukoha tuleviku nimel midagi ära teha. Mul siiralt hea meel eilse kogemuse üle, mis kinnitas veelkord Keila kogukonnatunde tugevust ja tegutsemistahet ning tänan südamest kõiki, kes oma panuse sellesse andsid,” ütles linnapea.

Keila linn kui noor spetsialist

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse õppetooli juht Andres Kuusik tegi konverentsil kokkuvõtte küsitlusest “Kes on Keila” ja lõi linnast pildi kui inimesest. “Küsitluse vastuseid süstematiseerides joonistus Keilast välja päris selge pilt: kuna täpselt pooled vastajatest pidasid Keilat meheks ja pooled naiseks, siis võib öelda, et Keila ei ole üdini mehelik või naiselik, vaid tal on mõlemaid jooni, mis on väga hea, sest Keila tahab olla perekeskne. Keilat nähakse pigem nooremapoolsena, vanuses 20-30 või 30-40 aastat. 90% Keilale omistatud omadussõnadest olid positiivsed ja enamus nägid teda pigem kollektivistliku, mitte enesekeskse inimesena, mistõttu võib Keilat pidada toredaks ja hoolivaks inimeseks,” kirjeldas Kuusik.

Lisaks on Keila Kuusiku analüüsi kohaselt mitte üleliia aktiivne, kuid kindlasti sportlik inimene, kellel meeldib looduses jalutada, joosta, suusatada ja discgolfi mängida. “Kultuuri poolelt meeldib talle pigem lugeda. Ameti poolest seostatakse linna pigem spetsialisti, keskastmejuhi või ettevõtjaga. Ta ei ole suur pidutseja, sõbrad on peamiselt naabrid, töö-, kooli- ja trennikaaslased,” rääkis Kuusik. Tema sõnul annab organisatsiooni või paiga kirjeldamine inimesena võimaluse selgitada selle kuvandit inimeste peades. “Edasi saab otsustada, et kas oleme sellega rahul ja jätkame tegevustega, mis seda kuvandit tugevdavad või peame midagi oma senises tegevuses oluliselt muutma.”

Kogukonnatunde kasvatamine läbi kaasamise

Ettekandega kogukonnatunde kasvatamisest ettevõttes esinenud elektriseadmete tootja Ensto Enseki Keila tehase juhi Kaarel Suuki sõnul põhineb kogukonnatunde kasvatamine nii ettevõttes kui ka omavalitsuses sarnastel alustel. “Peamiseks märksõnaks on kaasamine. Andes inimestele võimaluse kaasa rääkida ja panustada, kasvatame “meie” tunnet, seeläbi aga ka vastutust kaaslaste ees ja soovi omalt poolt ühiskonnale ka midagi tagasi anda. Oleme oma ettevõttes suurt rõhku pannud ühistegemistele, võimaldanud eluliselt vajalikke koolitusi nagu esmaabi, keskkonnasäästlik jäätmekäitlus ja palju muud ning julgustanud oma töötajaid ka kaasa mõtlema sel teemal, kuidas ettevõte saaks omalt poolt kasulik olla omavalitsusele,” rääkis Suuk.

“Kui inimesed on motiveeritud ja tunnevad, et nende arvamusega arvestatakse, on nad julgemad ka ideid välja pakkuma. Näiteks mitmed algatused, mis me just Keila linna silmas pidades oleme aidanud ellu viia, need ettepanekud on tulnud meie töötajatelt – nii Männipargi valgustuse kinkimine linnale kui ka võrkpalliväljaku rajamise toetamine koostöös teiste kohalike ettevõtetega,” tõi Suuk välja. Ta lisas, et järjest enam pööravad ettevõtted tähelepanu töötajate heaolule ja kasvatamisele nii töötaja kui inimesena ning seeläbi aitavad muuta ka ühiskonda hoolivamaks ja vastutustundlikumaks.

Visioonikonverentsil tegi Keila ühistegevuse ajaloost tänapäevast ja tulevikuvisioonist ülevaate ajalootundja ja kaasamõtleja Heli Nurger ning linna uue üldplaneeringu koostamisest rääkis abilinnapea Timo Suslov. Ühisarutelusid juhtis moderaator Maido Kesküla.

Kodanikunädala raames toimunud visioonikonverentsi peakorraldaja, Keila arendusnõunik Maret Lepiksaar jäi sündmusega väga rahule. Tema sõnul oli konverentsi näol tegemist Keila uue arengukava loomise eelhäälestusega, kus linna tulevikuvõimaluste ja -suundumuste üle kutsuti arutlema ning ideid leidma vabaühenduste ja noorte esindajad, ettevõtjad, linnaasutuste esindajad, ametnikud ja poliitikakujundajad.


Fotod: https://photos.app.goo.gl/qqmEpzqPhJ8vwGFK6

Valdur Vacht
Keila linnavalitsuse pressiesindaja
Tel 513 4922

keila.ee
facebook.com/Keilalinn
instagram.com/keilapildis

EST