Harjumaa aasta tegijale 2020 esitati 9 kategoorias 81 ettepanekut
Esitati:  18 aasta sädeinimest, 10 aasta tegu, 14 aasta panustajat ja 5 vabaühendust.

Lääne-Harju vallast oli 23, Tallinna linnast 18, Raasiku vallast 15, Rae vallast 12, Anijast 11,  Kuusalust 10, Viimsist 8, Koselt 6, Harku ja Jõelähtmest 5 , Keila linnast  ja Saue vallast 4 ankeeti. Kiili ja Saue vallast ning Loksa linnast 3 ankeeti.

Harjumaa aasta tegijaid 2020 konkursi korraldajate ühise otsusena tunnistati:

  • aasta vabaühenduseks Ellamaa Külaarenduskeskus ja  Ellamaa Loodusselts (Saue vald),
  • aasta sädeinimeseks Aivar Aasamäe (Rae vald),
  • aasta külaks Viskla küla (Kose vald),
  • aasta panustajaks OÜ Alavere Pood (Anija vald),
  • parimaks Leader koostööprojektiks Leader liigub Rae, Jõelähtme ja Viimsi vallas (Põhja-Harju Koostöökogu),
  • parimaks Leader elukeskkonna projektiks Kaberneeme depoohoone ehitus (Jõelähtme  vald)
  • parimaks Leader ettevõtlusprojektiks  Cuce-Camp OÜ (Põhjala Catering) kohalikku toorainet väärtustava toidu tootmine (Kose vald)
  • aasta tegu 2020 on Padise kloostri varemete konserveerimine ja külastuskeskuse taasavamine (Lääne-Harju vald).
  • aasta tegu eripreemia 2020 kriisiaastal pälvis Põhja Päästekeskus

Harjumaa Turvalisuse nõukogu poolt tunnistati:

  • parimaks siseturvalisusse panustavaks organisatsiooniks Rae Noortekeskus (Rae vald)

Harjumaa Tervisenõukogu poolt tunnistati:

  • Tervisetegija 2020 on Madis Vaikmaa (Lääne-Harju vald)
  • Tervisetegu 2020 on Prangli saarele loodud Kiirabipunkt (Viimsi vald)

Tunnustussündmus toimus neljapäeval, 26.novembril, Anija mõisas, kus anti välja ka “Eesti kaunis kodu” konkursi preemiad.  Vaata fotograaf Erik Riikoja pilte.
Vaata sündmuse kokkuvõtvat videoklippi.
Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu meeleolukas esinemine tunnustuste üleandmisel.

Aasta vabaühenduseks 2020 valitud Ellamaa Külaarenduskeskus ja Ellamaa Loodusselts tegutsevad mõlemad käsikäes, neil on ühiseid eestvedajaid ja sõlmitud on ka koostööleping,
Ellamaa Külaarenduskeskus pesitseb 100-aastases hoones, mida on järk-järgult erinevate projektide, LEADER programmi ja kohaliku omaalgatuse programmi toel, korrastatud. Ehitusvõtetest on tihti kasutatud vanu võtteid (nt savikrohv ja lubikrohv roomattidel), mis annavad edasi maja ajaloolist hõngu. Hoone on olnud ka vana koolimaja ning taastatud on hoone ajalugu meenutav klassiruum. Viimane projektitaotlus Leader taotlusvooru, mis sai sel kevadel positiivse otsuse, oli külakeskuse jaoks lava soetamine ja lavataguste ruumide renoveerimine. Üheskoos on tehtud remont- ja korrastustöid ning on toodud majja järjest rohkem tegevusi ja elu. Ellamaa Külaarenduskeskuse ruumidesse mahub ka loodushariduskeskus, mille eestvedajaks on Ellamaa Loodusselts.

Loodushariduskeskus pakub programme õpilastele, korraldab loodusõhtuid ja matku. Uue ideena on kavas luua loodusõppeklass RabaLabor, mis tutvustab põhjalikult 100 aastat tagasi rahvamaja lähedal alustatud turbatootmise ajalugu. Selle projekti elleviimiseks saadi toetust samuti LEADER programmist. Õppeprogrammide läbiviimise toel on võimalik teenida omatulu. Ellamaa Looduselts kannab hoolt ka populaarse Valgejärve matkaraja eest ning sel aastal osaleti Hooandja programmis ja saadi hoogu juurde uue tipitelgi ostmiseks.
Loode-Eesti Porikuu festivalil lõi Ellamaa Külaarenduskeskus kaasa festivali avalöögi ehk laternamatka korraldamises, mis kulges Turbast Ellamaale ja lõppes pidulikult külakeskuse juures.
https://www.facebook.com/valgejarve.ee/.https://www.facebook.com/EllamaaKyla/

Aasta sädeinimene 2020 Aivar Aasamäe on Kurna küla külavanem, Meie Kurna MTÜ juhatuse liige, Rae valla Alevike ja Külavanemate Seltsi esimees ning Harjumaa külaliikumise esindaja maakonna turvalisuse nõukogus.
Aivari panus Kurna küla ja kogu Rae valla kogukonna arengusse ei ole võimalik ülehinnata. Ta mõtleb kaasa, teeb, aitab, innustab ja sütitab. Tänu Aivarile on Kurna küla muutunud ühtehoidvaks ja koostegutsevaks. Üks väiksemaid ja varemalt tagasihoidlikumaid Rae valla külasid on oma tegemiste tõttu nüüd üks tuntumaid. Võime julgelt väita, et suuresti on saanud see teoks Aivari isiksusele, positiivsusele, suurepärasele suhtlemis- ja eestvedamisoskusele. Rae valla külaliikumine valis Aivar Aasamäe oma juhiks, kuna usaldab tema sõnu ja tegusid. Külavanemana on Aivar Aasamäe koostööaldis, positiivne ja usaldusväärne partner Rae vallavalitsusele.
Aivar Aasamäe on panustanud lugematu arv päevi, tehes vabatahtlikku tööd Kurna ajaloolise pargi korrastamisel ja discgolfi raja ehitamisel. Tema eestvedamisel on toimunud mitmed pargi koristustalgud ja ühisüritused.
Aastal 2015 viis Aivar Aasamäe ellu oma idee ning avas Tallinna ringtee Kurna jalakäijate tunnelis püsifotonäituse Kurna küla inimestest ja ajaloolistest hoonetest. Tunnel sai nimetuse Kurna Kultuuritunnel. Näitust täiendati 2018. aasta suvel ning nüüdsest on näitusel lisaks ülevaade kõigist Rae valla alevikest ja küladest. Kurna Kultuuritunnel on äratanud huvi ka väljaspool Rae valda kui ühistegevuse hea näide ning leidlik lahendus piirkonna ajaloo tutvustamisel.
Kurna külaplats, mille arendamisel on suurim roll külavanem Aivaril, on paljude võimalustega (istumiskohad, võrkpalliplats, kiik, välijõuväljak) ning aktiivses kasutuses. Platsi on kontsertideks ja muudeks sündmusteks leidnud ka korraldajad väljastpoolt valda.
Tänu korda tehtud Kurna pargile on üha enam populaarsust koguv discgolf ka valla elanike seas üks lemmikuid vaba aja veetmisviise. Tänavu toimusid seal esmakordselt Rae Valla Lahtised Meistrivõistlused Discgolfis, kus lisaks Rae valla elanikele osalejaid nii naabervaldadest kui mujalt. Mitmed kaugemalt pärit sportlased kiitsid rada ja ütlesid, et käivad tihti just Kurna pargi rajal harjutamas.
Aivari eestvedamisel toimuvad traditsioonilised ning küla identiteeti suurendavad üritused: jaanituled, simmanid, jõulupiknikud, EV aastapäevade tähistamine, Rae valla külade päeva korraldamine 2018. aastal. Küla elanikud iseloomustavad teda sõnadega: sihikindel, särav, töökas, ettevõtlik, hea huumorimeelega, alati positiivne, rõõmsameelne, toimekas, sõbralik, seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Kurna küla inimesed austavad ja hindavad väga kõrgelt oma külavanemat.
Aivar hoiab nii Kurna küla ja Rae valla külavanemate seltsi aastaringselt tegutsemises. Ta on ideederikas eestvedaja, kes jaksab kirjutada projekte, korraldada väljasõite, anda välja infolehte, korraldada laste joonistusvõistlust, kaunistada küla helkuripuud ning teha koostööd kohalike ettevõtetega.

Aasta Küla 2020 Viskla on üks Kose valla 58 külast ja on aktiivseim küla Kose vallas.
2004. aastal valiti esimene külavanem ja 2005. aastal loodi MTÜ Viskla Külaarendamise Selts. On koostatud arengukava, milles eesmärkidena on välja toodud piirkonna majanduslik-, sotsiaalne-, ja kultuuriline arendamine, piirkonna elanike huvide ja vajaduste kaitsmine ning oma liikmete koolitamine ja esindamine; heategevusliku tegevuse kaudu küla inimsõbraliku elukeskkonna ning külatraditsioonide loomine ja arendamine, noorte külaellu kaasamine; turvalisuse tagamine külas. Viskla külas valmis 2013. aastal külarahva eestvedamisel uus külakeskus ja 2018. aastal rajati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kiikla, kus saab korraga kiikuda üle 100 inimese. Viskla Külaarendamise Seltsil on väljakujunenud mitmeid pikaajalisi traditsioone, mis on leidnud palju poolehoidjaid ja kogunud populaarsust.

Kõik tehakse üheskoos ja ühise eesmärgi nimel, et Visklas oleks tore elada. Väga populaarsed on pühapäevased pannkoogilõunad. Alustatakse juba kuuendat hooaega pannkoogilõunaga, kus iga kuu 3. pühapäeval üks talu küpsetab külamajas pannkooke ning külarahvas ja kaugemadki külalised saavad tulla einestama. Ettekandjateks on küla lapsed, kes saavad teenindus- ja suhtlemiskogemuse. Pannkoogilõunal käiakse isegi Tallinnast, need on kuulsust kogunud ka väljapool Harjumaad. Sageli on sel aja ka muusikalised etteasted Kose valla muusikutelt, oma küla lastelt või teiste piirkondade muusikutelt. Küla traditsioonilised sündmused ongi välja kujunenud kogukonna algatustena. Kaasatakse kõiki, kes soovivad ettevalmistustes osaleda – lapsed mõtlevad etteasted, mehed abistavad tehniliste lahendustega, naised hoolitsevad toidulaua eest (kõik toidud tehakse tavaliselt oma külarahvaga). Ka külamaja korrashoiuks pole palgatud koristajat vaid seda on jagatud perede vahel, et igaüks tunneks, et see on MEIE maja. Lisainfot Viskla küla kohta SIIT

Aasta panustaja 2020 Alavere Pood asub külas, milles koos piirnevate küladega on ca 600 elanikku. Kauplus koos külas asuva kooli, lasteaia ja rahvamajaga on selle piirkonna tõmbekeskus.
OÜ Alavere Pood on jaekaubandusketi “Kodupoed” liige. Ketis osalemise kaudu on võimalik tulusamalt osaleda müügikampaaniates ja saada hulgimüüjatelt paremaid allahindlusi. Seeläbi panustab ettevõte piirkonna inimeste soodsaima toidukorvi võimaldamisele. Lisaks on kaupluses nurgake, kus müüakse piirkonna ettevõtjate toodetud kohalikku toitu (nt jahud, mesi, hernes, uba jmt).
Leader-meetmest eraldati OÜ-le toetus teede ja platside asfalteerimiseks summas 30888 eurot. Tänaseks on ehitatud külakaupluse juurde korralik parkla, mida elanikud kasutavad ka parklana, et minna jalutama ja vaba aega veetma Alavere parki. Lisaks parka funktsioonile saab antud alal korraldada taluturgu. Arvestades kaupluses müüdavat ja parkla kasutust taluturuna on ettevõte panustanud viimastel aastatel kohalike toiduainete ja toodangu turustamisvõimaluste laiendamisele piirkonnas. Elanikud on nende pakutavate teenustega väga rahul.
Ettevõte on järjepidevalt hoolinud piirkonna inimestest. Alati on osaletud küla lasteaia, kooli või rahvamaja tähtpäevadel (tarkusepäev, asutuse juubel) ning traditsiooniliselt on alati kingitused varuks (legolaud lasteaeda, kott-toolid koolimajja jmt paraktilist esemelist toetust). Lisaks on ettevõte tavapäraselt sponsoreerinud küla kultuuri ja spordiüritusi, MTÜ Alavere Spordiklubi ja MTÜ Alavere Külaselts ettevõtmisi (nt auhinnad, karastusjoogid, kringel, kommid jmt).
Alavere Pood on silma paistnud just järjepideva ja aastatepikkuse toega küla ja kogukonna tegemistesse ja nende õnnestumistesse. Tegemist on piirkonna ettevõtlust hoidva ja kogukonna ühtsust väärtustava mõtteviisiga.

Parimaks Leader koostööprojektiks 2020 valiti Leader liigub Rae, Jõelähtme ja Viimsi vallas, mille ühisprojektieesmärgid on järgmised:
1. Populariseerida ja tutvustada Harjumaa erinevaid võimalusi liikumisharrastuste tegemiseks,
2. Koondada selleks infot ühisele platvormile ja koostöös levitada seda piirkonna üleselt ning laiemalt maakonnas
3. Suunata inimesed liikuma ja osalema spordiüritustel Põhja-Harju Koostöökogu piirkonna siseselt

Projekti tegevusteks on kolme valla sportlike ürituste algatamine, korraldamine ja toetamine ning interaktiivse sportliku vabaaja kaardi loomine 2018-2021, mis tulevikus laieneb koostöö raames ning on seetõttu jätkusuutlik. Projekti algatajaks ja koordineerijaks on PHKK ning kaasatud on 8 partnerit – MTÜ Viimsi Sport, Viimsi Vallavalitsus, Lasteaed Võsuke, Rae Vallavalitsus, MTÜ Seiklushimu, MTÜ Jõelähtme matka-ja rattaklubi, Jõelähtme Vallavalitsus, Navicup OÜ. Projekt viiakse ellu kolme sektori koostöös ja nagu töörühma liikmed tõdesid, on see esmakordne juhtum, kui kokku on kutsutud kolme valla spordikorraldajad, et ühiselt üritusi vedada, omavahel suhelda, kogemusi ja infot vahetada.
Projekt käigus on toetatud kolme valla erinevaid rahvaspordi üritusi. Need on olnud nii üksik võistlused, turniirid kui ka perehommikute raames laste sportlikud üritused – Rae valla Võsukese lasteaed korraldas läbi aasta perespordisarja Jüriloppet kolm etappi (orienteerumine, rattasõit, suusamaraton), kus osales kokku üle 450 lapse. Toetati traditsioonidega üritusi nagu Viimsi trepijooks ja murdmaasuusavõistlus, aga üheks eesmärgiks oli ellu kutsuda ka uusi algatusi ja mitmekesistada aktiivset tegevust Harjumaal. Teadaolevalt esmakordselt toimus Rae valla piirides avalik veematk Pirita jõel kanuude ja raftidega, kus osales üle 100 inimese, Viimsis korraldati esmakordselt sügisene duatlon Viimsi Rull (rullsuusad ja jooks) ning Vimka mäel toimus esimene murdmaasuusa mäkketõusuvõistlus.
Kõige suuremaks saavutuseks ja algatuseks, mida varem pole Harjumaal tehtud, loeme kolme valla uute discgolfiradade propageerimiseks korraldatud ühist sügisturniiri “Leader lennutab 2020”, mis osutus ülimenukaks – kokku 122 võistlejat, 81 neist osales vähemalt kahel etapil. Kolmel oktoobrikuu järjestikusel pühapäeval toimusid võistlused Viimsi, Kurna ja Liipa talu radadel. Osaleda sai maksimaalselt 90 inimest etalpil naiste, meeste harrastajate ja proffide kategoorias ning kõik kohad olid alati täis ja kahjuks kõik soovijad ei pääsenudki rajale! Väga tõenäoliselt kujuneb sellest uus võistlustraditsioon Harjumaal, mille aluseks on kolme valla koostöö.
https://leaderph.eu/retk-pirita-joel-10-8-18/
https://www.facebook.com/liipatalu/posts/2851208101788575
Selle projekti üks laialdasema mõjuga algatus, innovaatilisem ja laiemale koostööle suunatud tegevus oli kolme valla piires kergliiklusteede, matkaradade, spordiplatside ja -rajatiste kaardistamine ja interaktiivse kaardi loomine tuntud Navicup kaardirakenduskeskkonnas. Oluline on see, et aktiveerisime “Jõelähtme, Rae ja Viimsi sportlik vaba aeg” kaardi äpis 2020 kevadel kui inimesed otsisid rohkem võimalusi kodukandis liikumiseks. Info kaardi loomisest levis ka naabervaldadesse, tänaseks on kaardiga liitunud Raasiku ja Kose vald ning mõned teisedki võtavad hoogu liitumiseks. Kaardile on juba antud uus nimi “Harjumaa sportlik vaba aeg” ning kõik liitujad on teretulnud, sest nii tõuseb sellest suuremat kasu ja infoga saab kaetud kogu Harjumaa. Ühtlasi suureneb spordivaldkonna inimeste jätkuv koostöö ning kasvab Harjumaa tundmine ja võimaluste kasutamine oma inimeste hulgas. Kuna kaart on interaktiivne, siis info värskeneb ja täiustub siin jätkuvalt ja pidevalt: https://navicup.com/embed/harjumaa-sportlik-vaba-aeg/ee/
Projekt on lõpetamise järgus – Corona tõttu maikuus ärajäänud veespordi üritus on edasi lükatud maisse 2021.

Parimaks Leader elukeskkonna projektiks 2020 valiti Kaberneeme depoohoone ehitus. 

Kaberneeme Klubi on silma paistnud järjepidevusega kohaliku päästeteenuse arendamisel olles eeskujuks tervele Eestile – alates 2015st aastast on nad kaasanud erinevaid ametkondi, kogukonda ja finantseerimisvõimalusi ning jõudnud sihini ja üles ehitanud uue depoohoone, mis ühtlasi on ka küla avalik ruum kogukondlike tegevuste korraldamiseks. Depoohoonet poleks kui ei oleks olnud ühist huvi ja tahtmist piirkonna turvalisust tõsta – hoone rajamist on kümne aasta jooksul nii rahalisel kui nõuga toetanud Jõelähtme Vallavalitsus, Siseministeerium, Leader ja KÜSK programmid, samuti on ettevõtjad õla alla pannud ning isegi kohalikud koolilapsed toetasid oma taskurahast. Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja siseminister Andres Anvelt avasid 2018.aastal Kabereneemes esimese spetsiaalselt vabatahtlikele päästjatele projekteeritud depoohoone I etapi (projekti II ja III etapp on lõpujärgus).
Klubi on silmapaistnud Kaberneeme kandis turvalisuse tagamisel nii merel kui maal pääste korraldamisel aastate jooksul, uue depoohoone rajamine loob lisavõimalusi muude tegevuste algatamiseks, kus heameelega oodatakse kogukonna ettepanekuid ja seega on loonud uusi võimalusi kohalike elanike ja külastajate vaba aja veetmiseks. Hoones on toimunud juba mitmeid koosolekuid, koolitusi, kontsert, plaanis on suviste kinoprogrammide algatamine jne.
MTÜ on kogukonnale tugevaks toeks olnud ja muutnud samas Leader projekti toel ehitatud depoohoone rajamisega ka piirkonna avalikku ruumi – Klubi suurim ja olulisim piirkondlik ettevõtmine on multifunktsionaalse depoohoone rajamine Kaberneeme külas. Depoohoone silmapaistvalt nägus ja sobilik arhitektuurne lahendus rannaäärses külas on eeskujuks teistele vabatahtlikele päästeorganisatsioonidele nii Harjumaal kui Eestis ning tõstnud piirkonna tuntust ja mainet – üks tehniline hoone võib välja näha kui seltsimaja või isegi väike kirik! Depoohoone asub külaplatsi ääres, hoone ühele küljele on ehitatud ka bussiootepaviljon ja seega igapäevaselt kasutuses kogukonna huvides. https://www.facebook.com/kaberneemevpk
MTÜ Kaberneeme klubi on moodustatud 2001. aastal Kaberneeme ja Haapse külade elanike initsiatiivil eesmärgiga parandada piirkonna turvalisust, heakorda ja elukeskkonna kvaliteeti. Klubi hoiab ja kannab traditsiooni tagada kohalik turvalisus oma vabatahtlike abil. Klubil on 2 tuletõrjeautot, rannaäärseks ja väikesaarte kaitseks on olemas portatiivne tulekustutustehnika ning kaater merepäästealaste tegevuste toetamiseks. Klubi vabatahtlikusse päästemeeskonda kuulub 19 inimest. MTÜ on sõlminud koostöö- ja teenuseosutamise lepingud Päästeametiga ja Politseiametiga.
Loe lähemalt: https://www.postimees.ee/4475063/fotod-president-avas-kaberneemes-vabatahtlikele-ehitatud-paastedepoo

Parimaks Leader ettevõtlusprojektiks 2020
valiti Cuce-Camp OÜ (Põhjala Catering)kohalikku toorainet väärtustava toidu tootmine. Et kohalikust toorainest muuta toit kvaliteetseks hõrguks elamuseks, on tarvis soovi, visiooni, teadmisi, pealehakkamist, … aga ka seadmeid. Projekt, mille abil ettevõte on saanud kasvada ja areneda kannab nime “Kohalikku toorainet väärtustava toidu toomiseks seadmete soetamine” – 2016
Cuce-Camp Oü-st ehk Kose vallas asuvast Kuke talust on kujunenud Eesti toidukaardil arvestatav tegija. Lisaks kohaliku tooraine käitlemisele ja neist kaasaegse köögi kujundamisele ja maitsetele on täpselt läbimõeldud iga toitlustamisega kaasnev pisidetail, et võõrustaja saaks maksimaalselt pühenduda külalistele ning jätta neile sooja ja turvalise tunde, kui nad peolt lahkuvad.

Lisaks on nad väljatöötanud FoodKit lahenduse, mis sobib ideaalselt peredele õhtusöögiks. See uudne toidutellimise lahendus sai alguse sellisel keerulisel ajal nagu eriolukord, mis leidis aset 2020a. kevadel. See näitab, et ettevõte suudab kohaneda ka keerulistel aegadel. Nad ei ole mitte ainult Põhjamaade kvaliteetköök vaid ka turismitalu.

Aasta tegu 2020 on Padise kloostri varemete konserveerimine ja külastuskeskuse taasavamine 

Aastakümneid halvas seisus olnud Padise kloostri varemete korda tegemine ja külastajatele avamine on oluline tegu ühtlasi väärtusliku kultuuripärandi hoidmisel kui kohaliku turismi arendamisel. 2020. aasta maikuus taasavatud värskenduskuuri läbinud Padise klooster oli sel aastal oluliseks turismimagnetiks külastajatele Eestist ja ka kaugemalt. Varemed on restaureeritud pieteeditundega ja südamega ning see tegu on võitnud juba ka Muinsuskaitseameti auhinna.
Et külastajateni jõuaks täpne ja kvaliteetne informatsioon kloostri ajaloost, korraldati giidide kursused. Renoveeritud valitsejamajas avati turismiinfo ja teeninduskeskus koos kloostripoega, kus muuhulgas pakutakse ka kohalike tootjate toodangut. Esimesele korrusel on tänaseks korda seatud erinevate töötubade võimalused, teisel korrusel on võimalik rentida seminariruume. Ruumide kasutajad tunnevad ennast oodatuna ja meeldivalt.
Padise kloostri varemete taasavamine tõstis kindlasti piirkonna tuntust ja mainet, tuues kliente juurde ka teistele piirkonna ettevõtetele, mh eriti toitlustuettevõtetele. SA Padise Klooster lõi uusi töökohti ning tooteid ja teenuseid, korraldatud on kontserte ja harivaid loenguid.
Sellesuvise turismimagnetina ajendas ta külastajaid uurima ka piirkonna teisi vaatamisväärsusi.
https://padise.ee/avasta-padise/klooster/

Aasta tegu eripreemia 2020 pälvis kriisiaastal Põhja päästekeskus.

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukord kestis 17. maini 2020. Põhja päästekeskuse eestvedamisel koondati eriolukorrast tingituna Harjumaa kohalikud omavalitsused ühtsesse infolisti, millega loodi ühtlasi esmakordselt operatiivne ja ühtne inforuum. Lisaks infolistile hakati kogunema iganädalaselt ühel kindlal ajal nii füüsiliselt päästekeskuse ruumis kui paralleelselt veebi vahendusel, kus igal kohaliku omavalitsuse juhil või esindajal oli võimalus jagada oma murekohti ning praktikaid eriolukorras tegutsemisel. Tekkis suhtlusruum, millega minimeeriti olukord, kus mõni kohalik omavalitsus jäi oma probleemidega üksi. Kõik antud hetkel vastuseta jäänud küsimused edastati päästekeskuse poolt operatiivselt vastavale ametkonnale tagasiside ja vastuste saamiseks. Sellise järjepideva kommunikatsioonilahendusena muudeti kogu senist praktikat kohaliku ja riikliku tasandi vahel, kuhu olid kaasatud lisaks kõik teised asjakohased organisatsioonid. Selline suhtlusruumi tava juurdus väga kiiresti, mis sai olla tingitud just vajaduspõhisusest ning mis on jätkunud ka nüüd sügisperioodil. Põhja päästekeskuse järjepidev info- ja kommunikatsiooniruumi juhtimine kohalike omavalitsuste toetamisel väärib tunnustust ning tava jätkumist, kuna antud lahendus tõhustab muuhulgas Harjumaa kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide ja Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koostööd.

Parim siseturvalisusesse panustav organisatsioon 2020 Rae Noortekeskus võttis eriolukorra väljakuulutamisel vastu otsuse, et noorsootöö Rae vallas seisma ei jää ning tuleb teha start mobiilsele noorsootööle. 23. märtsil, esmaspäeval, tegi Rae Noortekeskus oma noorsootöötajatega esimese tiiru Rae valla kõikidest asulates, kaardistades ära noorte liikumised, tegevused ja harjumused.

Algusnädalatel ei adunud keegi selle tegevuse rolli olulisust kogukonna turvalisuse ja noorsootöö olemuse osas. Esimesel nädalal võttis Rae Noortekeskus eesmärgiks kaardistada ära noorte liikumine viies piirkonnas Jüril, Lagedil, Vaidas, Järvekülas ja Peetris. Lisaks oli see aeg katsetamiseks, millistel kellaaegadel noored väljas liiguvad ja millised on nende harjumused (kogunemiste kohad, mitmekesi seda tehakse ja kas kaasatud on ka mingeid muid tegevusi). Juba esimene nädal näitas, et inimesed (sh noored) saavad piirangutest erinevalt aru ning teadlikkuse tõstmiseks on vaja veel laiahaardelisemalt tänavatel olla.

Järgnevad nädalad näitasid, et tegevused ei piirdu vaid pelgalt vaatluse, noorte kaardistamise ja sekkumisega. Noored ja lapsevanemad märkasid rohkem Rae Noortekeskust tegutsemas sotsiaalmeedias, kiiresti leiti kontaktid ja noorsootöötajatega võeti mure ja rõõmu korral otse ühendust. Ka kogukond võttis tegevuse positiivselt vastu. Koostöös Rae vallaga rakendati tänavatele patrullima Rae Spordikeskuse meeskond ning koolivaheajal ka lasteaedade kasvatajad. Koostöö noorsoopolitseinikuga süvenes veelgi ja tõdeti, et ei ole olemas „noortekeskuse noort“ või „politsei noort“ vaid on „meie noor“, kellele tuleb igas olukorras pakkuda tuge, mõistmist ja puudu ei tohi jääda ka tunnustusest.

Kokkuvõttes oli see kogemus nii eriolukorra ajal toimimise näol ja mobiilse noorsootöö näol äärmiselt õpetlik. Tagasi vaadates ja järeldusi tehes on palju üle kanda igapäeva noorsootöösse. Esiteks, noored ei märka alati, mis on õige ja mis mitte. Nad vajavad täiskasvanute-poolseid selgitusi neutraalsel pinnal, milleks mobiilne noorsootöö sobib ideaalselt. Teiseks, mured ja rõõmud piirkonniti seoses noortega on sarnased ja häid praktikaid nendega tegelemiseks on juba ka olemas. Kolmandaks – suhtlemine on kõige alus. Noorsootöö ei ole pelgalt noortekeskuste lahti hoidmine ja kellast kellani noortele tegevuste pakkumine. Kriisiolukord näitas, et see on midagi palju enamat ja noorsootöötajate kogemustepagas väärtuslikum kui kõik muu, mis on nähtav hetkel noorsootöös.

Eriolukorra ajal tehtud käikudest sündisid ka blogipostitused sotsiaalmeedias ja märkamised kajastati online päevikus.

Harjumaa tervisetegijaks valiti 2020
Madis Vaikmaa. Lääne-Harju vallas tegutsev aktiivne tervisedenduse ja tervisespordi entusiast Madis Vaikmaa on loonud olulisi tervisespordi harrastamise tingimusi, olles üheltpoolt nii eestvedajaks, parimate lahenduste otsijaks kui ka sageli käe külgepanijaks. Madis on hakkaja kaasaja, kes on tervisespordi juurde toonud palju uusi harrastajaid ja loonud soodsa pinnase kohalike elanike terviseteadlikkuse tõusuks.

Madise initsiatiivil on loodud viimaste aastate jooksul Harju-Risti terviserada koos multifunktsionaalse spordiväljakuga, Klooga virgestusala/jõulinnak, mänguväljakud Karjakülas, Kloogal, Rummul. Juunis avatud Paldiski uus linnaväljak koos lauajalgpalli ja lauatennise laudadega, lisaks Vasalemma jõulinnak. Novembri lõpuks peaksid valmima Paldiski elamusspordi väljak, Klooga skatepark ja Rummu välispordiväljakute kompleks. Madis on nende projektide juures tegev olnud ideest  teostuseni, pannud ise käed külge ja mõelnud välja eri lahendusi. Ta on inimene, kes on hingega tervisespordi juures ja alati innustab ka teisi osa võtma, korraldama, teostama.

Harjumaa tervisetegu 2020 on Prangli saarele loodud Kiirabipunkt. PERH-i Kiirabikeskuse poolt loodud Prangli saare kiirabi tugipunkt avati 1.aprillil 2020 a. Prangli saar on Harjumaal Põhja eesti suurim püsiasustusega saar, kus elab aastaringi 80 inimest. Elanikkond on küll vananev kuid saar on üha rohkem kogumas populaarsust. Suvel külastab Prangli saart ligi 30 000 inimest aastas. Prangli kiirabi tugipunkt loob turvatunde kõigile Prangli saare elanikele ja saare külastajatele. Käesoleval aastal Prangli kiirabi tugipunkti loomine on ülioluline nii Prangli saare, Viimsi valla, Harjumaa kui kogu Eesti riigi suhtes. Tänu saare kiirabile suudetakse palju juhtumeid lahendada lokaalselt saarel kohapeal, ilma, et peaks brigaad mandrilt kohale tulema. Prangli saarel on väga kaasaegne kiirabi varustus. Saarel on kiirabi auto, tuleval aastal lisandub veel üks kiirabiauto. Olemas on samaväärne varustus, mis mandri kiirabi brigaadidel. Kõige selle eest on hoolitsenud PERH-i kiirabikeskus. PERH-i kiirabikeskuse poolt on loodud saarele 5 uut töökohta. Mis on tänases Eestis, kus töökohti on mitmel pool koondatud, ülioluline. Kiirabi tugipunkti loomise juures koolitati välja saarel 5 kohalikku põliselanikku esmase abi andjateks. Koolitused kestsid 4 kuud. Peale mida hakkas praktika. PERH-i kiirabikeskus on võimaldanud Prangli kiirabi tugipunkti töötajatel käia praktikal Saue ja Keila kiirabis. Prangli tugipunkti loomine sattus väga erilisele ajale. Just siis kui riigis kestis Covid -19 viiruse kriisiaeg. Tänu keerulisele olukorrale riigis ei saanud kiirabi töötajate koolitusi  korraldada mandril, leiti Koolitaja, kes käis saarel kohapeal ning tihtipeale lausa elas saarel. Tehti kõik parim võimalik, et uued saare kiirabitöötajad saaksid kõige parimat võimalikku koolitust ja praktikat. Suvekuudel oli iga nädal saarel kohapeal Prangli kiirabi brigaadi juhina ka professionaalne PERH-i meedik, et pakkuda parimat võimalikku esmast abi saarel. 1.aprillist kuni tänaseni on olnud saarel üle 40 kiirabi kutse. Kiirabi kutseid on olnud saarel erinevaid – kahe kannatanuga liiklusõnnetustest kuni südameprobleemideni välja – ja kõik need juhtumid on leidnud oma lahenduse. Mis näitab, et Prangli kiirabi tugipunkt on ennast täiega õigustanud.

Pea kõikides kategooriates esitati kandidaate Lääne-Harju vallast (kokku 20), väga tublid märkajad on olnud Raasiku, Rae, Kuusalu ja Anija vallas. Kandidaate hindas viieliikmeline komisjon: HOL, HEAK, Kodukant Harjumaa, Harjumaa Leader tegevusgruppide esindaja ning eelmise aasta vastava kategooria Aasta tegija.

Aasta tegija 2020 konkursi korraldamisel teevad koostööd Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK), Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Kodukant Harjumaa ning Harjumaa Leader tegevusgrupid (Ida-Harju Koostöökoda, Lääne-Harju Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Nelja Valla Kogu).

PRESSITEADE_17.11.2020_ Tervisetegijad 2020 docx

PRESSITEADE_12.11.2020_ Harjumaa_Aasta_tegijad 2020 docx

PRESSITEADE_29.09.2020_Harjumaa aasta tegija konkurss

2019. aastal laekus tublimate tunnustamiseks 13 kategoorias 129 ettepanekut. Vaata 2019 tunnustamisi. Vaata pilte Facebookis.